Starshipi 11. testilend läks edukalt

Eesti aja järgi ööl vastu teisipäeva leidis aset Starshipi 11-nes testilend. Kui ühe Super Heavy tõukuri mootori rike taaskäivitumisel välja arvata, siis oli test täiesti edukas. Tõukur lükkas enne Mehhiko lahes "maandumist" orbiidile Starshipi, sellest eraldusid Starlinki satelliidi maketid ning laev "maandus" kontrollitult India ookeanis. Ühtlasi oli tegu viimase Starshipi Block 2 versiooni lennuga. Allolevas videomotaažis (allikas: CNET) on näha katsetuse kõrghetki.

Järgmise katsetuse kuupäeva ja missiooni detaile ei ole veel avalikustatud, kuid järgmisena peaks käiku minema Starshipi Block 3 ehk raketi kolmas testiversioon. See on veidi suurem, oluliselt võimsam, veidi muudetud konfiguratsiooniga ning kasutab uusimaid Raptor 3 raketimootoreid.

Videot vaadates võib kergesti meelest minna, et kui suur Starship (Super Heavy tõukur+Starship) tegelikult on. Kordame siis üle. Selle diameeter on 9 meetrit ja kõrgus 123,3 meetrit (Block 3 saab olema 124,4 meetrit). See teeb selle enam-vähem sama kõrgeks kui Oleviste kirik Tallinnas.

Starshipi maandumine India ookeani

Stabiliseeritud ja aeglustatud vaade ligi 50 meetrit kõrge Starshipi maandumisele India ookeanis 27. augustil. Laeva oranž värv kuulub atmosfääri taassisenemisel oksüdeerunud metallilistele kuumuskilbi tükkidele. Valged jutid on tekkinud kohtadesse, kus osad tükid olid meelega enne starti eemaldatud. Kommentaarides näeb selle kohta head fotovõrdlust. Starshipi järgmine lend peaks toimuma millalgi oktoobris. Esialgu ei ole SpaceX veel avaldanud, et millal viimaks üritatakse Starshipi kuivale maale maandada, kuid idee poolest võiks see jääda kuhugi järgmise aasta keskele.

Video: Peter McConnel

Starshipi 10. testilend oli üle pika aja täiesti edukas

Peale kaht viivitust kahel päeval, startis ööl vastu tänast viimaks SpaceX'i Starshipi 10. katselend. Kui mõned pisemad probleemid, nagu tõukuri ühe mootori välja lülitumine ja Starshipi laba mingi väiksemat sorti kahjustus atmosfääri sisenemisel välja arvata, oli katsetus praktiliselt täiesti edukas. Näiteks esmakordselt õnnestus Starshipi pardal ka midagi orbiidile toimetada ja sinna vabastada. Seekord oli lastiks kaheksa Starlinki satelliidisimulaatorit, kuid järgnevatel katsetustel võib selleks olla juba midagi kasulikku. Tõukur Super Heavy maandus "pehmelt" Mehhiko lahte ja Starshipi laev India ookeani - täpselt nii nagu pidi.

All videomontaaž katselennu olulisemate hetkedega. Video lõpus nähtav Starshipi plahvatus vees ei olnud mingisugune rike, vaid arusaadav tagajärg sellele kui 123 meetrit kõrge silinder ümber kukkudes vett tabas ja purunes.

Allikas: CNET

PS Eile öösel nähti ja pildistati Eesti taevas ühe teise raketi starti. Tõenäoliselt oli tegemist sellega: https://www.spacex.com/launches/naos

Starshipi lendu Eestist näha ei olnud.

Starshipi kümnes testilend tuleb pingeline

 - start lükati kütselekke tõttu edasi -

Eeloleval ööl Eesti aja järgi kell 2:30 avaneb stardiaken SpaceX'i Starshipi kümnendaks testilennuks. Võttes arvesse, et Starshipi kolm viimast katset on lõppenud laeva ootamatu purunemise ja sisuliselt kalli ilutulestikuna, on tegemist võrdlemisi tähtsa etapiga Starshipi programmis. Mitte et järjekordne ebaõnnestumine programmile kohe kriipsu peale tõmbaks, aga ilmselt tunneb SpaceX nüüdseks päris tõsist survet laev maailma pilgu ees ühes tükis finishisse tuua.

120 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai Starship on maailma suurim ja võimsam rakett, mis koosneb teatavasti kahest osast - tõukurist (booster) ja laevast (Starship). Eeloleva testi eesmärkide seas on üritada raketi tõukur peale oma ülesande täitmist maandada "pehmelt" Mehhiko lahte, kuid seda viisil, kus üks selle põhilistest maandumismootoritest on meelega välja lülitatud. Boosterite maandumine spetsiaalsete robotkäppade vahele on SpaceX'il siiani väga hästi välja tulnud, kuid nüüd tahetakse proovida veidi ekstreemsemat olukorda.

Starshipi eesmärgiks on jõuda orbiidile, et sealt tagasi India ookeani "maanduda". Kui see saaks tehtud, oleks juba päris hea. Lastiruumis on sellel SpaceX'i Starlinki satelliidimaketid, mida proovitakse vahepeal orbiidile väljutada.

Starshipi programmi tähtsust mehitatud kosmoselendude tuleviku osas on raske ülehinnata. See peaks mängima asendamatut rolli inimeste naasmisel Kuule (Artemis III), Maa ja Kuu vahelise kosmosejaama ehitamisel/mehitamisel ning lõpuks mehitatud lendudel Marsile. Pole ilmselt üllatus, et meie hoiame sellele igas mõttes pöialt. Sellel lihtsalt põhjusel, et keegi teine ei arenda midagi ligilähedast. Hetkel näib, et kas Starship või mitte midagi...

Otseülekanne Starship 10. testist (muutub aktiivseks mõni aeg enne testi): https://x.com/i/broadcasts/1yoKMPRjeYYxQ

Sharshipi 8. testilend lõppes taas plahvatusega

Eile nägi Kariibi mere saarte kohal taaskord tulevärki, kui SpaceX Starshipi 8. testilend jällegi ootamatult plahvatusega lõppes. Kuigi Starshipi orbiidile viinud Super Heavy tõukur suutis kolmandat korda edukalt tagasi maanduda, plahvatas Starship hetkel veel teadmata põhjusel umbes 10 minutit peale starti. All kiire videomontaaž testilennust ning paar klippi plahvatusest ja atmosfääris põlevatest rusudest.

Starshipi riismed taevas

Sotsiaalmeediasse on ilmunud mitmed videod, millel on tõenäoliselt näha kuidas SpaceX Starshipi nimeline kosmoselaev atmosfääris laiali laguneb ning ära põleb. Selline oli Eesti aja järgi pool üks öösel toimunud raketikatsetuse ootamatu tulemus. Video on filmitud Kuuba lähistelt Turksi ja Caicose saartelt.

SpaceX püüdis taaskord Super-Heavy õhust kinni

Eesti aja järgi pool üks startis Texasest SpaceXi Starshipi järjekorras seitsmes testilend. Kui alguses näis kõik hästi kulgevat, siis nähtavasti kahe astme eraldumisel tekkis mingisugune probleem kuna esiteks suutis Super Heavy tõukuri 13 mootorist taassüttida 12 ning viis minutit hiljem plahvatas Starship umbes sellel momendil kui selle mootorid oleksid pidanud välja lülituma. See-eest suudeti aga Super Heavy tõukur teist korda edukalt kinni püüda spetsiaalse torniga, mida kutsutakse Mechazillaks. Videot vaadates võib meenutada, et Super Heavy on 71 meetrit kõrge.

Spaceshipi kuues testilend

SpaceX-i maailma suurim ja võimsama Starshipi nimelise raketi katselennud on hakanud muutuma nii tihedaks ja edukaks, et varsti ei pruugi need ületada isegi uudistekünnist.

Esmaspäeval toimus Starshipi järjekorras kuues katsetus, mis läks suures plaanis sama edukalt kui eelmine. See tähendab, et kõik raketimootorid, eraldumised ja maandumised töötasid nii nagu pidi. Ainus erinevus eelnevaga oli, et raketi esimene aste (Super Heavy) otsustati viimasel hetkel tekkinud sideprobleemide tõttu kinnipüüdmise asemel maandada Mehhiko lahte, kus see tõenäoliselt drastiliste temperatuurierinevuste tõttu plahvatas.

All videomontaaž raketitesti parimate hetkedega. Eriti tasub vaadata selle lõppu, kus on näha Starshipi mootorite najal India ookeani maandumas. Kaks eelmist edukat maandumist leidsid aset pimedas. Esmakordselt näeb seal ka Starshipi kandvat lasti - mängubanaani, mis trosside külge kinnitatult lastiruumi uhkes üksinduses mikrogravitatsioonis hõljub.

Raske öelda, et mitu testilendu läheb veel vaja, et Starshipi saaks hakata kasutama eesmärgipäraselt, kuid plaanid on igatahes suured. Kasutatama peaks seda juba mõne aasta pärast mehitatud kuulendudeks Artemise programmis, Marsilt pinnaseproovide toomiseks ning isegi lõpuks inimese/inimeste astumiseks Marsile. SpaceX asutaja ja juhi Elon Muski lubaduste kohaselt võiks see viimane aset leida juba enne käesoleva kümnendi lõppu. Tavaliselt tuleks taolistesse lubadustesse suhtuda kergelt öeldes skeptiliselt, kuid praegu elame me vana Hiina needuse kohaselt "huvitaval" ajal ning Musk on ronimas poliitilises mõttes testimata kõrgustes. Oleks valetamine väita, et me ei ole lähiaastate kosmosearengute vallas ettevaatlikult põnevil.

121 meetri kõrgust ja 9 meetrise läbimõõduga Starshipi mõõtmeid on raske niisama telefoni- või arvutiekraani ees lugedes ette kujutada, kuid alt kommentaaridest leiab lühikese klipi, mis seda vähemalt üritab võrdluses inimesega edasi anda. Kui rääkida Starshipi algselt maast lahti rebiva Super Heavy võimsusest, siis ka selle kohta on võrdlus olemas. Nimelt suudab üksainus Raptori rakettmootor tekitada kaks korda rohkem tõukejõudu kui legendaarse Boeing 747 reisilennuki neli reaktiivmootorit kokku. Super Heavy on varustatud 33 sellise mootoriga

Starshipi maandumine India ookeanis

Eelmise postituse jätkuks...

Ka Starshipi katselennu lõpp oli edukas. Raketi teine aste maandus tund ja viis minutit peale starti India ookeani niiöelda pehmelt ja kontrollitult. All selle kohta osaliselt kiirendatud video.

Sellega said täidetud kõik katsetusega saavutada tahetud etapid. Teatavasti eelmisel katsetusel kippus Starship atmosfääri sisenedes ära lagunema. Hetkel midagi sarnast vähemalt videost silma ei hakanud.

Järgmise katsetuse eesmärgiks on ilmselt ka Starship pehmelt ja turvaliselt kuival maal maandada. Kui see õnnestub, võib juba hakata vaikselt väitma, et inimkonna käsutuses on enneolematuid võimalusi pakkuv rakett, millest saab oluline osa meie liigi avastusretkedest Päikesesüsteemis.

Starship Super Heavy maandumine

SpaceX-i Starshipi ehk maailma kõige suurema ja võimsama raketi viies katselend on siiani kulgenud igati edukalt. Näiteks suudeti esmakordselt (tegelikult ka esmakordsel katsel) "kinni püüda" selle massiivne esimene aste, mida saab nüüd taaskasutada. Raketi teine aste siseneb hetkel India ookeani kohal atmosfääri, et viimaks selle kohal pehmelt maandumist simuleerida.

All video raketi stardist, eraldumisest ja esimese astme maandumisest spetsiaalse torni tugede vahele. Vaatepilt on igatahes võimas.

Starshipi neljas testilend oli suuresti edukas

Need, kes eilset Starshipi neljandat testilendu jälgisid ilmselt nõustuvad, et tegemist oli üle pika aja ühe pingelisema raketikatsetusega. Seda just eriti viimastel minutitel, kui atmosfääri siseneva Starshipi üks labadest hakkas kuumuse ja hõõrdejõudude tulemusel otse kaamerasilma ees lagunema. Tundus, et terve laeva purunemine on vältimatu, kuid läbi mingi ime suutis see kuni India ookeanini vastu pidada. Kuigi maandumise ajaks oli kaamera kaitseklaas kahjustunud ning suuremat näha ei olnud, sai katkematu telemeetria alusel järeldada, et Starship teostas niinimetatud flip-manöövri ning maandus ookeanilainete vahele aeglaselt ja püstiselt. Sellega täideti katsetuse põhieesmärk, milleks oligi Starshipi (enam-vähem) ühes tükis tagasi Maale jõudmine. Nagu SpaceX-i asutaja Elon Musk on öelnud, on Starshipi peamiseks ja kõige tähtsamaks lastiks lennuandmed. Samuti suutis esmakordselt praktiliselt veatu maandumise teha Starshipi esimene raketiaste Super Heavy. 

Starshipi viies täiemahuline testilend peaks aset leidma juba millalgi juuni lõpus. Selleks ajaks on tõenäoliselt nii mõndagi raketi juures muudetud ning selle nõrgad kohad parandatud. Lisaks võidakse esmakordselt üritada Super Heavy tõukurit maandudes kinni püüda. Eesmärgiga seda taaskasutada.

Jääme põnevusega ootama, kuna Starshipi edu on otseselt seotud NASA Artemise programmi põhieesmärgiga, milleks on inimeste Kuule maandumine ning seal lõpuks alalise baasi asutamine. Nimelt peaks Kuule maandumiseks ja sealt tagasi tulemiseks kasutatama just Starshipi. Kaugemas perspektiivis oleks see asendamatu ka mehitatud lendudeks Marsile. 

All montaaž eilse testilennu parimatest hetkedest.

Starshipi neljas testilend

Täna (6. juunil), Eesti aja järgi kell kolm peaks oma neljandale täismõõdus katsele suunduma maailma kõige suurem ja võimsam rakett Starship. Eelmisel korral atmosfääri taassisenemisel purunenud raketist oodatakse eelkõige just seda, et see jõuaks ühes tükis tagasi maapinnale või siis õigemini veepinnale, kuna maandumise asemel peaks see mootorite najal pehmelt laskuma India ookeani. Raketi esimene aste või tõukur, Super Heavy, üritatakse seekord samuti ühes tükis ja pehmelt Mehhiko lahte maandada. Kaasa peaks sellele aitama seekord Super Heavy küljest massi vähendamiseks minema heidetav eraldumisrõngas. Seal ootab seda nii-öelda virtuaalne torn, kuna reaalset torni pole ilmselt mõtet veel valmis ehitada ja ohtu panna.

Starshipi kolmas testilend märtsi keskel.

Starshipi kolmas testilend märtsi keskel. Näha on Super Heavy tõukuri 33 raketimootorit.

Starship sisenemas Maa atmosfääri. Kaader on tehtud mõned hetked enne kui side kadus ning rakett purunes.

SpaceX-i arendatud ja plaani kohaselt peaaegu täielikult taaskasutatav Starship koosneb kahest astmest ning on üksteise otsa laotult 122 meetrit kõrge ning läbimõõdult 9 meetrit. Esimest astet (Super Heavy) lükkab tagant 33 ja teist astet (Starship) 6 Raptor tüüpi raketimootorit. Kütusena kasutavad need vedelat hapniku ja metaani. Mõlemat komponenti oleks võimalik põhimõtteliselt Marsi peamiselt süsihappegaasist koosnevast atmosfäärist ja veest toota. Miski, mida on Starshipi tulevikuperspektiivi kaaludes algusest peale arvesse võetud.

Starshipi neljanda testilennu kava ühel graafikul. Võrreldes eelnevaga on sellel kaks peamist erinevust. Esiteks heidab Super Heavy tõukur enne maandumist enda otsast niinimetatud kuumaks eraldumiseks mõeldud vaherõnga. Teiseks üritab Starship peale loodetavasti edukat atmosfääri taas-sisenemist laskuda Idia ookeani mootorite jõul ja püstiselt.

Valmiskujul oleks Starship võimeline Maa lähiorbiidile toimetama 100-150 tonni ja kaugemale 27 tonni lasti.

Raketistarti saab otseülekandes vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=XlBuabzbqX4

või siit: https://www.spacex.com/launches/mission/...

Starshipi kolmanda testilennu parimad hetked

Montaaž eilsest Starshipi testilennust olulisemate/parimate hetkedega. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi mõlemad komponendid (tõukur ja laev) purunesid enneaegselt, jõudsid nad oma eesmärkidele palju lähemale kui eelmisel katsetusel ning sellisena võib kogu asja pidada mõõdukalt edukaks. Tuleks meeles pidada, et taoliste lendude esmaseks eesmärgiks on koguda võimalikult palju reaalseid lennuandmeid pardasüsteemide toimimise kohta, et nende abil ehitada üha paremaid rakette. Igatahes peaaegu tunniks sai Starshipist ajaloo suurim orbiidile jõudnud kosmoselaev.

Jääme ootama järgmist katsetust.

Starshipi kolmas testilend

Täna Eesti aja järgi umbes kell 15:23 peaks Texasest Boca Chica tähebaasist õhku tõusma SpaceX-i megarakett Starship. Tegemist on 122 meetri kõrguse ja maailma kaugelt kõige võimsama raketi kolmanda testilennuga.

Kaks viimast Starshipi testi on lõppenud plahvatustega. Esimesel neist 2023. aasta aprillis plahvatas tõukeraketist ja selle peal asuvast Starshipist koosnev tandem mõned minutid peale starti. Teine katsetus sama aasta novembris oli mõnevõrra edukam - astmed eraldusid ning Starship suutis enne plahvatust oma mootoreid töös hoida kaheksa minutit.

Kolmandal testilennul on eesmärgiks (peale plahvatuste vältimise) tõukerakett kontrollitult maandada Mehhiko lahte, jõuda Starshipiga orbiidile, katsetada selle lastiruumi uste avamist ja sulgemist, pumbata kütust laeva ninast ahtrisse, taassüüdata laeva Raptori mootorid kosmoses ning tuua Starship orbiidilt tagasi India ookeanisse. Kogu missioon peaks stradist lõpuni aega võtma natukene üle tunni. Pehmeid maandumisi tõukurile ega laevale hetkel veel kavas ei ole.

Katsetust saab otseülekandes vaadata siit: https://www.youtube.com/live/ixZpBOxMopc?si=yNgI3hytdpAMASVX

Starshipi teine katsetus

Laupäeval startis Texasest Boca Chica tähebaasist teist korda maailma kõige suurem ja võimsam rakett, mis eales ehitatud ja lennanud. Lühidalt Starshipi nime kandval raketil on pikkust 122 meetrit ja läbimõõtu 9 meetrit. Terve komplekt koos kütusega kaalub kokku kusagil 5000 tonni.

Kuigi raketi mõlemad astmed plahvatasid enne oma eesmärgi täitmist, on katsetust siiski nimetatud edukaks. Nimelt on SpaceX oma rakettide arendamisel meelega valinud strateegia, kus katsetused ja arendustöö käivad paralleelselt. Ehk siis iga katsetus viib suure sammu lähemale raketi töökindlaks saamisele. Esimene Starshipi katsetus aprillis lõppes mõlema astme plahvatusega enne eraldumist. Seekord läks asi oluliselt paremini.

Esiteks läksid käima kõik raketi esimese astme (Super Heavy) 33 Raptor mootorit. Esimesel katsel ei süttinud stardil näiteks kolm mootorit ja mitu neist lakkas töötamast ka hiljem. Laupäevasel katsel taolisi probleeme polnud ning veidi vähem kui minuti pärast saavutas terve rakett niinimetatud max-q ehk momendi, kui raketile mõjub maksimaalne mehhaaniline stress. Poolteist minutit hiljem lülitati enamus Super Heavy mootoritest välja ning käivitati teise astme (Starship) kuus Raptor mootorit. Hetk hiljem kaks astet eraldusid. Taolist töötavate mootoritega eraldumist nimetatakse kuumaks eraldumiseks. Stardist oli möödunud 2 minutit ja 41 sekundit.

Samal ajal kui Starship jätkas oma lendu, sooritas Super Heavy 180 kraadise pöörde, suunamaks oma mootorid liikumissuunale vastu. Selle mõtteks on tagasi maapinnale maandumiseks tõukuri kiirust ja seega kõrgust vähendada (boostback). Paraku käivitus selleks eesmärgiks töötama pidanud kümnest mootorist üheksa ning mitu neist ka seiskus mõned sekundid hiljem. 3 minutit ja 21 sekundit peale starti ja umbes 90 kilomeetri kõrgusel Mehhiko lahe kohal Super Heavy plahvatas. Tõenäoliselt arvukate kütuselekete tõttu.

Raketi kõige tähtsam ülemine osa, 50 meetrit pikk Starship, jätkas 6 Raptori mootoriga kiirendamist kuni umbes 150 kilomeetri kõrgusele ja kiiruseni 24 000 kilomeetrit tunnis. Kaheksa minutit peale starti ja kõigest pool minutit enne mootorite seiskamist kadus Starshipiga side, mis aktiveeris automaatselt raketi enesehävitussüsteemi. Sest, et kontrollimatut raketi meie peade kohale ei taha ilmselt keegi. Enne seda tuvastati maapealses juhtimiskeskuses ka mitmeid kütuselekkeid.

Kokkuvõttes võib öelda, et testiga jõuti mitme olulise verstapostini. Neist tähtsamad on kõigi mootorite käivitumised, astmete (kuum) eraldumine, tõukuri 180 kraadine pööre ja peaaegu lõpuni kestnud Starhipi mootorite töötsükkel. Lisaks jõudis Starship esimest korda kosmosesse. Järgmine katsetus peaks kõigi eelduste kohaselt olema veelgi edukam. Ja see peaks toimuma kiiremini, kuna esimese katsetuse ajal sai stardiplatvorm oluliselt kannatada ja vajas põhjalikku ja aeganõudvat ümberehitust. Teine katse möödus vähemalt selles suhtes probleemitult.

All video tervest stardist. Umbes 3:05 saab näha astmete eraldumist ja Super Heavy suurejoonelist plahvatust.

Starship läheb teisele katsele

Täna Eesti aja järgi kell 15:00 võib oma teisele katsele startida SpaceX-i hiidrakett Starship. Tegemist oleks teise katsega peale selle aasta 20. aprilli, kui rakett küll tõusis stardiplatvormilt õhku, kuid hakkas peagi peale seda kontrollimatult pöörlema ning lõpuks plahvatas. Nüüdseks on probleemid loodetavasti parandatud.

Texase osariigis Boca Chica tähebaasist alguse saava testilennu käigus peaks raketi 33 mootoriga varustatud alumine aste (Super Heavy) lükkama raketi ülemist astet (Starship) kokku 2 minutit ja 48 sekundit. Peale seda astmed eralduvad ning Starship käivitab 6 minutiks ja 23 sekundiks enda mootorid. Selleks hetkeks peaks see liikuma kusagil Kariibi mere kohal ning 100 kilomeetri kõrgusel. Peale peaaegu täistiiru ümber planeedi, mis kestab umbes 90 minutit, maandub see Hawaii saarte lähedal Vaikses ookeanis. Super Heavy tõukur üritatakse kontrollitult tagasi tuua Mehhiko lahe kohale, kus see maandub vertikaalselt merre. Tulevikus peaks seda seal ootama maandumisplatvorm, mis lubaks tõukurit kiirelt ja odavalt taaskasutada.

Eduka katsetuse korral saaks Starshipist automaatselt ajaloo kõige suurem ja võimsam rakett (laius 9 meetrit, kõrgus 120 meetrit), mis mängib muuhulgas olulist rolli NASA Artemise kuumissioonide juures. Ettevõtte omanik Elon Musk plaanib sama raketti kasutada tulevikus ka mehitatud marsimissioonide tarbeks. Seda siis tõenäoliselt siiski koostöös NASA või teiste kosmoseagentuuridega.

Katsetust saab otseülekandes vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=s-ZwElJpTTs

Starshipi esmalend

Täna (20. aprill) Eesti aja järgi kell 16:28 läheb SpaceX uuele katsele lennutada oma Starshipi nimelist 120-meetri kõrgust megaraketti. Algselt esmaspäevale planeeritud testilend jäi ära "külmunud kraani" tõttu. Kas tänaseks on kõik probleemid lahendatud?

Starship enne starti.

Texase osariigis Boca Chica tähebaasist alguse saava testilennu käigus peaks raketi 33 mootoriga varustatud alumine aste (Super Heavy) lükkama raketi ülemist astet (Starship) kokku 2 minutit ja 48 sekundit. Peale seda astmed eralduvad ning Starship käivitab 6 minutiks ja 23 sekundiks enda mootorid. Selleks hetkeks peaks see liikuma kusagil Kariibi mere kohal ning 100 kilomeetri kõrgusel. Peale peaaegu täistiiru ümber planeedi, mis kestab umbes 90 minutit, maandub see Hawaii saarte lähedal Vaikses ookeanis. Super Heavy tõukur üritatakse kontrollitult tagasi tuua Mehhiko lahe kohale, kus see maandub vertikaalselt merre. Tulevikus peaks seda seal ootama maandumisplatvorm, mis lubaks tõukurit kiirelt ja odavalt taaskasutada.

Starti saab otseülekandes vaadata (ka järgi) alt:

Starship valmistub esimeseks orbitaallennuks

Kiirendatud droonivideo SpaceX-i Starshipi monteerimisest ettevõttele kuuluvas Tähebaasis Texases. 120 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai rakett peaks oma esimese testlennu tegema millalgi veebruari teises pooles. Mehitamata missiooni eesmärgiks on raketi ülemine (must) osa toimetada madalale Maa orbiidile nii, et selle all olev (hõbedane) tõukur maandub taaskasutatavana tagasi Mehhiko lahes asuvale ujuvplatvormile. Kosmoselaev ise sooritab 90 minuti jooksul planeedi ümber peaaegu ühe täistiiru ning maandub loodetavasti samuti taaskasutavana Vaikses ookeanis ootavale platvormile. Ambitsioonikas värk.

Kui test peaks õnnestuma, saab Starhipist automaatselt kõige suurem, kõrgem, võimsam ja ka soodsam rakett inimkonna ajaloos.

Maailma suurimate rakettide võrdlus. Nõukogude Liidu "kuurakett" N1 tegi küll neli katselendu, kuid ükski neist ei olnud edukas. SLS Block 2 on planeeritud edasiarendus möödunud aasta lõpus lennanud SLS Block 1 (Artemis I) raketist.

Super Heavy Booster jõudis stardipaika

Mõni aeg tagasi sai näha kuidas kosmoseettevõtte SpaceX sooritas mitu katselendu oma Starshipiks nimetatud prototüüpraketiga, millest esimesed kas õhus või maandumisel suurejooneliselt plahvatasid, kuid viimaks ka turvaliselt tagasi maapinnale jõudma hakkasid. Nüüd on SpaceX oma USA-s Texases asuvatele testimismaadele püsti pannud oma plaanitava hiidraketi esimese astme. Tegemist siis raketiastmega, mille ülesandeks saab tulevikus orbiidile viia juba niigi hiiglaslik Starship. Super Heavy-ks kutsutud ja roostevabast terasest kaetud paneelidega rakett on 9 meetrit lai, 69 meetrit kõrge ning varustatud kokku 29 Raptor raketimootoriga (tulevikus tuleb neid sinna alla 32). Tuletame meelde, et Starshipil oli neid katsetuste käigus kasutada vaid kolm. Super Heavy katselend Maa orbiidile peaks aset leidma millalgi paari kuu jooksul ning kuigi plaanide kohaselt peaks see suutma tulevikus iseseisvalt tagasi maanduda, heidetakse esimene katserakett peale lendu turvaliselt ookeanisse.

Veelkord, Super Heavy on kõigest esimene raketiaste palju suuremast raketist, mis valmiskujul peaks kõrguma 120 meetrit ehk 9 meetrit rohkem kui ajaloo kõige suurem ja võimsam rakett Saturn V, mis üle poole sajandi tagasi inimesed Kuule toimetas. SpaceX-i plaan on enda raketiga teha midagi tükk maad enamat - toimetada inimesed Marsile.

Saturn V ja SpaceX-i veel nimetu valmisraketi suuruste võrdlus. Paremal on SpaceX-i praegune tööhobune Falcon 9.

Starshipi esimene edukas lend

Vahepeal läks täitsa meelest mainida, aga eile öösel sooritas kosmosetehnoloogia ettevõtte SpaceX prototüüp nimega Starship SN15 oma esimese eduka katselennu. Hiiglaslik, 16korruselise maja kõrgune ja 9 meetrit lai rakett jõudis katsetuse käigus 10 kilomeetri kõrgusele ning maandus kuus minutit hiljem ühes tükis tagasi kosmodroomile. Eelnevatel kordadel on prototüübid kas maandumisel või juba enne seda plahvatanud. Ka vahetult peale SN15 maandumist oli selle alumise ääre all näha põlemas gaasileeki, mis siiski kiiremas korras kustutati ja nüüdseks võib vist rahuliku südamega öelda, et õhku ta enam ei lenda. Loodetavasti said nüüd Starshipi juhtivad arvutid endale piisavalt õpetlikke andmeid, et tuua juba kõik järgnevad raketid turvaliselt tagasi maapinnale.

Starship on tegelikult vaid palju suurema kavandatava raketi teine aste, mis peaks SpaceX juhi Elon Muski nägemuse kohaselt juba varsti varsti viima inimesed (tagasi) Kuule, Marsile ja võib-olla isegi kaugemale. Nagu ütles vene raketipioneer Konstantin Tsiolkovski (1857-1935): "Maa on inimkonna häll, aga me ei saa igaveseks jääda oma hälli."

All video Starshipi lennust stardist maandumiseni. Nagu ikka on üheks selle kõige nauditavamaks kohaks, kui rakett ennast õhus pidurdamiseks kõhuli keerab (inglise keeles bellyflop)...ja muidugi see kauaoodatud vaatepilt, kui see lõpuks ühes tükis ja turvaliselt tagasi planeedipinnale jõuab.