Kuigi kõik ei läinud päris algse plaani kohaselt, oli SpaceX Starshipi esimene orbitaallend üldjoontes edukas ning missiooni põhieesmärgid said täidetud. Lennu alguses lõpetas üks ülemise astme mootoritest plaanitust varem töö ning mõnda aega oli teadmata, kas viimane manööver orbiidile jõudmiseks üldse sooritatakse. Lõpuks otsustati siiski selle kasuks.
Starshipi 14. katselennu start
Superheavy astme eraldumine umbes 2 ja pool minutit pärast starti.
Starship teel orbiidile, Maa taustal paistab ka Kuu.
Kaader Starshipist ühe eraldunud Starlinki satelliidi pardalt.
Atmosfääri taassisenemine.
Vahetult enne vettemaandumist Vaikse ookeani kohal.
Seekordse maandumise lõppfaas polnud kõige pehmem, kosmoselaeva allesjäänud kütusevarud plahvatasid pärast laeva ümberkukkumist.
Orbiidile jõudmise järel lasti vahemikus 30-60 min pärast starti välja Starlinki 3. põlvkonna satelliidid. Edasine lend kulges planeeritust lühemalt, kuue täistiiru asemel sooritati vaid kaks orbiiti ning maandumine toimus - nagu planeeritud - Vaiksesse Ookeanisse Tšiilist läänes Eesti aja järgi veidi enne kella 19.
Starshipist sai seega kõige suurem ühekorraga Maalt orbiidile lennutatud kosmoseaparaat kosmosesüstikute järel. Starship on 52 m pikkune ning tühimassiga umbes 100 tonni (täpset väärtust selle lennu kohta pole meil õnnestunud leida). Süstikute vastavad parameetrid olid 38 m ning 78 tonni.
Täna on plaanis SpaceX Starshipi 14. katselend ning esimene, mis peaks selle suure taaskasutatava kosmoselaeva Maa ümber püsivale orbiidile viima. Eelmised katselennud on toimunud ballistilisel trajektooril, mis garanteeris Maale naasmise umbes poole Maa ümber tehtud tiiru järel sõltumata kosmoselaeva seisukorrast.
24. septembril toimunud mootorite test.
Planeeritud lennuprofiil.
Lennu sooritavad Superheavy aste nr 21 ning Starshipi kosmoselaev järjekorranumbriga 41. Kogu komplekt on 120 m kõrge ning kaalub stardihetkel umbes 5300 tonni.
Tänase katselennu põhieesmärk ongi orbiidi saavutamine ning sealt hiljem kontrollitult naasmine. Plaanitud 10-tunnise lennu käigus peaks Starship tegema 275 km kõrgusel umbes kuus täistiiru Maa ümber ning maanduma Vaikses Ookeanis Tšiilist läänes. Orbiidil olles vabastatakse kosmosesse 26 Starlink V3 sidesatelliiti.
Stardiaken avaneb Eesti aja järgi täna, 28. septembril kell 15:15 ning kestab kuni 16:30ni. Start võib toimuda millalgi selle akna sees. Kui lend läheb plaanipäraselt, siis orbiidilt naasmist ja maandumist võiks oodata meie aja järgi kesköö ja kella 2 vahel.
25.juulil toimus SpaceX Starshipi programmi 13. katselend ballistilisel trajektooril USAst India Ookeanisse. Vastu ootusi ning erinevalt oma eelkäijatest jäi see kosmoselaev merre maandumise järel terveks. Mõeldud-tehtud, otsustati SpaceX-is - laeva tagasi koju tuues saab rohkem infot!
Ligi kuu aega kestis selle pukseerimine Austraaliale kuuluva Jõulusaare juurde ning vahepeal oli arvestatav oht, et see võib tormis uppuda, kuid 23. augustil jõuti siiski pärale, Starship tõsteti lõpuks merest välja ning raskelastilaeva Forte pardale, mis viib selle tagasi USAsse.
Starshipi 14. katselendu on oodata mitte varem kui septembris ning plaani kohaselt peaks sellest saama esimene päris orbitaallend koos katsega kosmoselaev stardiplatvormil uuesti kinni püüda - see viimane osa pole hetkel veel kindel.
Forte pardale laetud Starship. Et pildi mõõtkavast valet muljet ei jääks, tasub arvestada, et laev on 217 m pikk ja 40 m lai. Starship on 52 m pikk ning 9 m läbimõõdus.
Jõulusaare juurde pukseeritud Starship. Kuu aega merel loksumist on kuumuskilbile vaat et halveminigi mõjunud kui atmosfääri sisenemine - mis pole muidugi eriti üllatav.
Kaader 13. katselennu maandumisest India Ookeani, jäädvustatud droonilt.
Kaader 13. katselennust kosmoses, jäädvustatud Superheavy kiirendusastme pardalt vahetult pärast eraldumist.
Eesti aja järgi ööl vastu teisipäeva leidis aset Starshipi 11-nes testilend. Kui ühe Super Heavy tõukuri mootori rike taaskäivitumisel välja arvata, siis oli test täiesti edukas. Tõukur lükkas enne Mehhiko lahes "maandumist" orbiidile Starshipi, sellest eraldusid Starlinki satelliidi maketid ning laev "maandus" kontrollitult India ookeanis. Ühtlasi oli tegu viimase Starshipi Block 2 versiooni lennuga. Allolevas videomotaažis (allikas: CNET) on näha katsetuse kõrghetki.
Järgmise katsetuse kuupäeva ja missiooni detaile ei ole veel avalikustatud, kuid järgmisena peaks käiku minema Starshipi Block 3 ehk raketi kolmas testiversioon. See on veidi suurem, oluliselt võimsam, veidi muudetud konfiguratsiooniga ning kasutab uusimaid Raptor 3 raketimootoreid.
Videot vaadates võib kergesti meelest minna, et kui suur Starship (Super Heavy tõukur+Starship) tegelikult on. Kordame siis üle. Selle diameeter on 9 meetrit ja kõrgus 123,3 meetrit (Block 3 saab olema 124,4 meetrit). See teeb selle enam-vähem sama kõrgeks kui Oleviste kirik Tallinnas.
Stabiliseeritud ja aeglustatud vaade ligi 50 meetrit kõrge Starshipi maandumisele India ookeanis 27. augustil. Laeva oranž värv kuulub atmosfääri taassisenemisel oksüdeerunud metallilistele kuumuskilbi tükkidele. Valged jutid on tekkinud kohtadesse, kus osad tükid olid meelega enne starti eemaldatud. Kommentaarides näeb selle kohta head fotovõrdlust. Starshipi järgmine lend peaks toimuma millalgi oktoobris. Esialgu ei ole SpaceX veel avaldanud, et millal viimaks üritatakse Starshipi kuivale maale maandada, kuid idee poolest võiks see jääda kuhugi järgmise aasta keskele.
Peale kaht viivitust kahel päeval, startis ööl vastu tänast viimaks SpaceX'i Starshipi 10. katselend. Kui mõned pisemad probleemid, nagu tõukuri ühe mootori välja lülitumine ja Starshipi laba mingi väiksemat sorti kahjustus atmosfääri sisenemisel välja arvata, oli katsetus praktiliselt täiesti edukas. Näiteks esmakordselt õnnestus Starshipi pardal ka midagi orbiidile toimetada ja sinna vabastada. Seekord oli lastiks kaheksa Starlinki satelliidisimulaatorit, kuid järgnevatel katsetustel võib selleks olla juba midagi kasulikku. Tõukur Super Heavy maandus "pehmelt" Mehhiko lahte ja Starshipi laev India ookeani - täpselt nii nagu pidi.
All videomontaaž katselennu olulisemate hetkedega. Video lõpus nähtav Starshipi plahvatus vees ei olnud mingisugune rike, vaid arusaadav tagajärg sellele kui 123 meetrit kõrge silinder ümber kukkudes vett tabas ja purunes.
Eeloleval ööl Eesti aja järgi kell 2:30 avaneb stardiaken SpaceX'i Starshipi kümnendaks testilennuks. Võttes arvesse, et Starshipi kolm viimast katset on lõppenud laeva ootamatu purunemise ja sisuliselt kalli ilutulestikuna, on tegemist võrdlemisi tähtsa etapiga Starshipi programmis. Mitte et järjekordne ebaõnnestumine programmile kohe kriipsu peale tõmbaks, aga ilmselt tunneb SpaceX nüüdseks päris tõsist survet laev maailma pilgu ees ühes tükis finishisse tuua.
120 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai Starship on maailma suurim ja võimsam rakett, mis koosneb teatavasti kahest osast - tõukurist (booster) ja laevast (Starship). Eeloleva testi eesmärkide seas on üritada raketi tõukur peale oma ülesande täitmist maandada "pehmelt" Mehhiko lahte, kuid seda viisil, kus üks selle põhilistest maandumismootoritest on meelega välja lülitatud. Boosterite maandumine spetsiaalsete robotkäppade vahele on SpaceX'il siiani väga hästi välja tulnud, kuid nüüd tahetakse proovida veidi ekstreemsemat olukorda.
Starshipi eesmärgiks on jõuda orbiidile, et sealt tagasi India ookeani "maanduda". Kui see saaks tehtud, oleks juba päris hea. Lastiruumis on sellel SpaceX'i Starlinki satelliidimaketid, mida proovitakse vahepeal orbiidile väljutada.
Starshipi programmi tähtsust mehitatud kosmoselendude tuleviku osas on raske ülehinnata. See peaks mängima asendamatut rolli inimeste naasmisel Kuule (Artemis III), Maa ja Kuu vahelise kosmosejaama ehitamisel/mehitamisel ning lõpuks mehitatud lendudel Marsile. Pole ilmselt üllatus, et meie hoiame sellele igas mõttes pöialt. Sellel lihtsalt põhjusel, et keegi teine ei arenda midagi ligilähedast. Hetkel näib, et kas Starship või mitte midagi...
Eile nägi Kariibi mere saarte kohal taaskord tulevärki, kui SpaceX Starshipi 8. testilend jällegi ootamatult plahvatusega lõppes. Kuigi Starshipi orbiidile viinud Super Heavy tõukur suutis kolmandat korda edukalt tagasi maanduda, plahvatas Starship hetkel veel teadmata põhjusel umbes 10 minutit peale starti. All kiire videomontaaž testilennust ning paar klippi plahvatusest ja atmosfääris põlevatest rusudest.
Sotsiaalmeediasse on ilmunud mitmed videod, millel on tõenäoliselt näha kuidas SpaceX Starshipi nimeline kosmoselaev atmosfääris laiali laguneb ning ära põleb. Selline oli Eesti aja järgi pool üks öösel toimunud raketikatsetuse ootamatu tulemus. Video on filmitud Kuuba lähistelt Turksi ja Caicose saartelt.
Eesti aja järgi pool üks startis Texasest SpaceXi Starshipi järjekorras seitsmes testilend. Kui alguses näis kõik hästi kulgevat, siis nähtavasti kahe astme eraldumisel tekkis mingisugune probleem kuna esiteks suutis Super Heavy tõukuri 13 mootorist taassüttida 12 ning viis minutit hiljem plahvatas Starship umbes sellel momendil kui selle mootorid oleksid pidanud välja lülituma. See-eest suudeti aga Super Heavy tõukur teist korda edukalt kinni püüda spetsiaalse torniga, mida kutsutakse Mechazillaks. Videot vaadates võib meenutada, et Super Heavy on 71 meetrit kõrge.
SpaceX-i maailma suurim ja võimsama Starshipi nimelise raketi katselennud on hakanud muutuma nii tihedaks ja edukaks, et varsti ei pruugi need ületada isegi uudistekünnist.
Esmaspäeval toimus Starshipi järjekorras kuues katsetus, mis läks suures plaanis sama edukalt kui eelmine. See tähendab, et kõik raketimootorid, eraldumised ja maandumised töötasid nii nagu pidi. Ainus erinevus eelnevaga oli, et raketi esimene aste (Super Heavy) otsustati viimasel hetkel tekkinud sideprobleemide tõttu kinnipüüdmise asemel maandada Mehhiko lahte, kus see tõenäoliselt drastiliste temperatuurierinevuste tõttu plahvatas.
All videomontaaž raketitesti parimate hetkedega. Eriti tasub vaadata selle lõppu, kus on näha Starshipi mootorite najal India ookeani maandumas. Kaks eelmist edukat maandumist leidsid aset pimedas. Esmakordselt näeb seal ka Starshipi kandvat lasti - mängubanaani, mis trosside külge kinnitatult lastiruumi uhkes üksinduses mikrogravitatsioonis hõljub.
Raske öelda, et mitu testilendu läheb veel vaja, et Starshipi saaks hakata kasutama eesmärgipäraselt, kuid plaanid on igatahes suured. Kasutatama peaks seda juba mõne aasta pärast mehitatud kuulendudeks Artemise programmis, Marsilt pinnaseproovide toomiseks ning isegi lõpuks inimese/inimeste astumiseks Marsile. SpaceX asutaja ja juhi Elon Muski lubaduste kohaselt võiks see viimane aset leida juba enne käesoleva kümnendi lõppu. Tavaliselt tuleks taolistesse lubadustesse suhtuda kergelt öeldes skeptiliselt, kuid praegu elame me vana Hiina needuse kohaselt "huvitaval" ajal ning Musk on ronimas poliitilises mõttes testimata kõrgustes. Oleks valetamine väita, et me ei ole lähiaastate kosmosearengute vallas ettevaatlikult põnevil.
121 meetri kõrgust ja 9 meetrise läbimõõduga Starshipi mõõtmeid on raske niisama telefoni- või arvutiekraani ees lugedes ette kujutada, kuid alt kommentaaridest leiab lühikese klipi, mis seda vähemalt üritab võrdluses inimesega edasi anda. Kui rääkida Starshipi algselt maast lahti rebiva Super Heavy võimsusest, siis ka selle kohta on võrdlus olemas. Nimelt suudab üksainus Raptori rakettmootor tekitada kaks korda rohkem tõukejõudu kui legendaarse Boeing 747 reisilennuki neli reaktiivmootorit kokku. Super Heavy on varustatud 33 sellise mootoriga
Ka Starshipi katselennu lõpp oli edukas. Raketi teine aste maandus tund ja viis minutit peale starti India ookeani niiöelda pehmelt ja kontrollitult. All selle kohta osaliselt kiirendatud video.
Sellega said täidetud kõik katsetusega saavutada tahetud etapid. Teatavasti eelmisel katsetusel kippus Starship atmosfääri sisenedes ära lagunema. Hetkel midagi sarnast vähemalt videost silma ei hakanud.
Järgmise katsetuse eesmärgiks on ilmselt ka Starship pehmelt ja turvaliselt kuival maal maandada. Kui see õnnestub, võib juba hakata vaikselt väitma, et inimkonna käsutuses on enneolematuid võimalusi pakkuv rakett, millest saab oluline osa meie liigi avastusretkedest Päikesesüsteemis.
SpaceX-i Starshipi ehk maailma kõige suurema ja võimsama raketi viies katselend on siiani kulgenud igati edukalt. Näiteks suudeti esmakordselt (tegelikult ka esmakordsel katsel) "kinni püüda" selle massiivne esimene aste, mida saab nüüd taaskasutada. Raketi teine aste siseneb hetkel India ookeani kohal atmosfääri, et viimaks selle kohal pehmelt maandumist simuleerida.
All video raketi stardist, eraldumisest ja esimese astme maandumisest spetsiaalse torni tugede vahele. Vaatepilt on igatahes võimas.
Need, kes eilset Starshipi neljandat testilendu jälgisid ilmselt nõustuvad, et tegemist oli üle pika aja ühe pingelisema raketikatsetusega. Seda just eriti viimastel minutitel, kui atmosfääri siseneva Starshipi üks labadest hakkas kuumuse ja hõõrdejõudude tulemusel otse kaamerasilma ees lagunema. Tundus, et terve laeva purunemine on vältimatu, kuid läbi mingi ime suutis see kuni India ookeanini vastu pidada. Kuigi maandumise ajaks oli kaamera kaitseklaas kahjustunud ning suuremat näha ei olnud, sai katkematu telemeetria alusel järeldada, et Starship teostas niinimetatud flip-manöövri ning maandus ookeanilainete vahele aeglaselt ja püstiselt. Sellega täideti katsetuse põhieesmärk, milleks oligi Starshipi (enam-vähem) ühes tükis tagasi Maale jõudmine. Nagu SpaceX-i asutaja Elon Musk on öelnud, on Starshipi peamiseks ja kõige tähtsamaks lastiks lennuandmed. Samuti suutis esmakordselt praktiliselt veatu maandumise teha Starshipi esimene raketiaste Super Heavy.
Starshipi viies täiemahuline testilend peaks aset leidma juba millalgi juuni lõpus. Selleks ajaks on tõenäoliselt nii mõndagi raketi juures muudetud ning selle nõrgad kohad parandatud. Lisaks võidakse esmakordselt üritada Super Heavy tõukurit maandudes kinni püüda. Eesmärgiga seda taaskasutada.
Jääme põnevusega ootama, kuna Starshipi edu on otseselt seotud NASA Artemise programmi põhieesmärgiga, milleks on inimeste Kuule maandumine ning seal lõpuks alalise baasi asutamine. Nimelt peaks Kuule maandumiseks ja sealt tagasi tulemiseks kasutatama just Starshipi. Kaugemas perspektiivis oleks see asendamatu ka mehitatud lendudeks Marsile.
All montaaž eilse testilennu parimatest hetkedest.
Täna (6. juunil), Eesti aja järgi kell kolm peaks oma neljandale täismõõdus katsele suunduma maailma kõige suurem ja võimsam rakett Starship. Eelmisel korral atmosfääri taassisenemisel purunenud raketist oodatakse eelkõige just seda, et see jõuaks ühes tükis tagasi maapinnale või siis õigemini veepinnale, kuna maandumise asemel peaks see mootorite najal pehmelt laskuma India ookeani. Raketi esimene aste või tõukur, Super Heavy, üritatakse seekord samuti ühes tükis ja pehmelt Mehhiko lahte maandada. Kaasa peaks sellele aitama seekord Super Heavy küljest massi vähendamiseks minema heidetav eraldumisrõngas. Seal ootab seda nii-öelda virtuaalne torn, kuna reaalset torni pole ilmselt mõtet veel valmis ehitada ja ohtu panna.
Starshipi kolmas testilend märtsi keskel.
Starshipi kolmas testilend märtsi keskel. Näha on Super Heavy tõukuri 33 raketimootorit.
Starship sisenemas Maa atmosfääri. Kaader on tehtud mõned hetked enne kui side kadus ning rakett purunes.
SpaceX-i arendatud ja plaani kohaselt peaaegu täielikult taaskasutatav Starship koosneb kahest astmest ning on üksteise otsa laotult 122 meetrit kõrge ning läbimõõdult 9 meetrit. Esimest astet (Super Heavy) lükkab tagant 33 ja teist astet (Starship) 6 Raptor tüüpi raketimootorit. Kütusena kasutavad need vedelat hapniku ja metaani. Mõlemat komponenti oleks võimalik põhimõtteliselt Marsi peamiselt süsihappegaasist koosnevast atmosfäärist ja veest toota. Miski, mida on Starshipi tulevikuperspektiivi kaaludes algusest peale arvesse võetud.
Starshipi neljanda testilennu kava ühel graafikul. Võrreldes eelnevaga on sellel kaks peamist erinevust. Esiteks heidab Super Heavy tõukur enne maandumist enda otsast niinimetatud kuumaks eraldumiseks mõeldud vaherõnga. Teiseks üritab Starship peale loodetavasti edukat atmosfääri taas-sisenemist laskuda Idia ookeani mootorite jõul ja püstiselt.
Valmiskujul oleks Starship võimeline Maa lähiorbiidile toimetama 100-150 tonni ja kaugemale 27 tonni lasti.
Montaaž eilsest Starshipi testilennust olulisemate/parimate hetkedega. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi mõlemad komponendid (tõukur ja laev) purunesid enneaegselt, jõudsid nad oma eesmärkidele palju lähemale kui eelmisel katsetusel ning sellisena võib kogu asja pidada mõõdukalt edukaks. Tuleks meeles pidada, et taoliste lendude esmaseks eesmärgiks on koguda võimalikult palju reaalseid lennuandmeid pardasüsteemide toimimise kohta, et nende abil ehitada üha paremaid rakette. Igatahes peaaegu tunniks sai Starshipist ajaloo suurim orbiidile jõudnud kosmoselaev.
Täna Eesti aja järgi umbes kell 15:23 peaks Texasest Boca Chica tähebaasist õhku tõusma SpaceX-i megarakett Starship. Tegemist on 122 meetri kõrguse ja maailma kaugelt kõige võimsama raketi kolmanda testilennuga.
Kaks viimast Starshipi testi on lõppenud plahvatustega. Esimesel neist 2023. aasta aprillis plahvatas tõukeraketist ja selle peal asuvast Starshipist koosnev tandem mõned minutid peale starti. Teine katsetus sama aasta novembris oli mõnevõrra edukam - astmed eraldusid ning Starship suutis enne plahvatust oma mootoreid töös hoida kaheksa minutit.
Kolmandal testilennul on eesmärgiks (peale plahvatuste vältimise) tõukerakett kontrollitult maandada Mehhiko lahte, jõuda Starshipiga orbiidile, katsetada selle lastiruumi uste avamist ja sulgemist, pumbata kütust laeva ninast ahtrisse, taassüüdata laeva Raptori mootorid kosmoses ning tuua Starship orbiidilt tagasi India ookeanisse. Kogu missioon peaks stradist lõpuni aega võtma natukene üle tunni. Pehmeid maandumisi tõukurile ega laevale hetkel veel kavas ei ole.
Laupäeval startis Texasest Boca Chica tähebaasist teist korda maailma kõige suurem ja võimsam rakett, mis eales ehitatud ja lennanud. Lühidalt Starshipi nime kandval raketil on pikkust 122 meetrit ja läbimõõtu 9 meetrit. Terve komplekt koos kütusega kaalub kokku kusagil 5000 tonni.
Kuigi raketi mõlemad astmed plahvatasid enne oma eesmärgi täitmist, on katsetust siiski nimetatud edukaks. Nimelt on SpaceX oma rakettide arendamisel meelega valinud strateegia, kus katsetused ja arendustöö käivad paralleelselt. Ehk siis iga katsetus viib suure sammu lähemale raketi töökindlaks saamisele. Esimene Starshipi katsetus aprillis lõppes mõlema astme plahvatusega enne eraldumist. Seekord läks asi oluliselt paremini.
Esiteks läksid käima kõik raketi esimese astme (Super Heavy) 33 Raptor mootorit. Esimesel katsel ei süttinud stardil näiteks kolm mootorit ja mitu neist lakkas töötamast ka hiljem. Laupäevasel katsel taolisi probleeme polnud ning veidi vähem kui minuti pärast saavutas terve rakett niinimetatud max-q ehk momendi, kui raketile mõjub maksimaalne mehhaaniline stress. Poolteist minutit hiljem lülitati enamus Super Heavy mootoritest välja ning käivitati teise astme (Starship) kuus Raptor mootorit. Hetk hiljem kaks astet eraldusid. Taolist töötavate mootoritega eraldumist nimetatakse kuumaks eraldumiseks. Stardist oli möödunud 2 minutit ja 41 sekundit.
Samal ajal kui Starship jätkas oma lendu, sooritas Super Heavy 180 kraadise pöörde, suunamaks oma mootorid liikumissuunale vastu. Selle mõtteks on tagasi maapinnale maandumiseks tõukuri kiirust ja seega kõrgust vähendada (boostback). Paraku käivitus selleks eesmärgiks töötama pidanud kümnest mootorist üheksa ning mitu neist ka seiskus mõned sekundid hiljem. 3 minutit ja 21 sekundit peale starti ja umbes 90 kilomeetri kõrgusel Mehhiko lahe kohal Super Heavy plahvatas. Tõenäoliselt arvukate kütuselekete tõttu.
Raketi kõige tähtsam ülemine osa, 50 meetrit pikk Starship, jätkas 6 Raptori mootoriga kiirendamist kuni umbes 150 kilomeetri kõrgusele ja kiiruseni 24 000 kilomeetrit tunnis. Kaheksa minutit peale starti ja kõigest pool minutit enne mootorite seiskamist kadus Starshipiga side, mis aktiveeris automaatselt raketi enesehävitussüsteemi. Sest, et kontrollimatut raketi meie peade kohale ei taha ilmselt keegi. Enne seda tuvastati maapealses juhtimiskeskuses ka mitmeid kütuselekkeid.
Kokkuvõttes võib öelda, et testiga jõuti mitme olulise verstapostini. Neist tähtsamad on kõigi mootorite käivitumised, astmete (kuum) eraldumine, tõukuri 180 kraadine pööre ja peaaegu lõpuni kestnud Starhipi mootorite töötsükkel. Lisaks jõudis Starship esimest korda kosmosesse. Järgmine katsetus peaks kõigi eelduste kohaselt olema veelgi edukam. Ja see peaks toimuma kiiremini, kuna esimese katsetuse ajal sai stardiplatvorm oluliselt kannatada ja vajas põhjalikku ja aeganõudvat ümberehitust. Teine katse möödus vähemalt selles suhtes probleemitult.
All video tervest stardist. Umbes 3:05 saab näha astmete eraldumist ja Super Heavy suurejoonelist plahvatust.
Täna Eesti aja järgi kell 15:00 võib oma teisele katsele startida SpaceX-i hiidrakett Starship. Tegemist oleks teise katsega peale selle aasta 20. aprilli, kui rakett küll tõusis stardiplatvormilt õhku, kuid hakkas peagi peale seda kontrollimatult pöörlema ning lõpuks plahvatas. Nüüdseks on probleemid loodetavasti parandatud.
Texase osariigis Boca Chica tähebaasist alguse saava testilennu käigus peaks raketi 33 mootoriga varustatud alumine aste (Super Heavy) lükkama raketi ülemist astet (Starship) kokku 2 minutit ja 48 sekundit. Peale seda astmed eralduvad ning Starship käivitab 6 minutiks ja 23 sekundiks enda mootorid. Selleks hetkeks peaks see liikuma kusagil Kariibi mere kohal ning 100 kilomeetri kõrgusel. Peale peaaegu täistiiru ümber planeedi, mis kestab umbes 90 minutit, maandub see Hawaii saarte lähedal Vaikses ookeanis. Super Heavy tõukur üritatakse kontrollitult tagasi tuua Mehhiko lahe kohale, kus see maandub vertikaalselt merre. Tulevikus peaks seda seal ootama maandumisplatvorm, mis lubaks tõukurit kiirelt ja odavalt taaskasutada.
Eduka katsetuse korral saaks Starshipist automaatselt ajaloo kõige suurem ja võimsam rakett (laius 9 meetrit, kõrgus 120 meetrit), mis mängib muuhulgas olulist rolli NASA Artemise kuumissioonide juures. Ettevõtte omanik Elon Musk plaanib sama raketti kasutada tulevikus ka mehitatud marsimissioonide tarbeks. Seda siis tõenäoliselt siiski koostöös NASA või teiste kosmoseagentuuridega.
Täna (20. aprill) Eesti aja järgi kell 16:28 läheb SpaceX uuele katsele lennutada oma Starshipi nimelist 120-meetri kõrgust megaraketti. Algselt esmaspäevale planeeritud testilend jäi ära "külmunud kraani" tõttu. Kas tänaseks on kõik probleemid lahendatud?
Starship enne starti.
Texase osariigis Boca Chica tähebaasist alguse saava testilennu käigus peaks raketi 33 mootoriga varustatud alumine aste (Super Heavy) lükkama raketi ülemist astet (Starship) kokku 2 minutit ja 48 sekundit. Peale seda astmed eralduvad ning Starship käivitab 6 minutiks ja 23 sekundiks enda mootorid. Selleks hetkeks peaks see liikuma kusagil Kariibi mere kohal ning 100 kilomeetri kõrgusel. Peale peaaegu täistiiru ümber planeedi, mis kestab umbes 90 minutit, maandub see Hawaii saarte lähedal Vaikses ookeanis. Super Heavy tõukur üritatakse kontrollitult tagasi tuua Mehhiko lahe kohale, kus see maandub vertikaalselt merre. Tulevikus peaks seda seal ootama maandumisplatvorm, mis lubaks tõukurit kiirelt ja odavalt taaskasutada.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
