Meie planeet on Päikesesüsteemi kivistest planeetidest geoloogiliselt kaugelt kõige aktiivsem. Põhjused on veel ebaselged, kuid erinevalt Marsist, Veenusest ja Merkuurist on Maa koor pidevas liikumises (laamtektoonika) ning meie planeedil on võrreldes teistega ka arvestatav magnetväli. See viimane kaitseb meid teatavasti päikesetuule eest ning on põhjuseks, miks Päikese aktiivsustsükli kõrghetkedel mängivad meie taevas virmalised.
neljapäev, 30. jaanuar 2025
Maavärinad Maa sisemuses
kolmapäev, 29. jaanuar 2025
Andromeeda galaktika suurim mosaiikfoto
Avaldatud on seni suurim panoraam meile kõige lähemast hiidspiraalgalaktikast - Andromeedast. Selle pildistamiseks Hubble kosmoseteleskoobi poolt kulus peaaegu kümme aastat (eks vahepeal tegeleti muuga ka) ja see koosneb umbes 600-st eraldiseisvast vaatlusest, mis on omavahel üheks fotoks kokku õmmeldud.
![]() |
Avaldatud on 2,5 miljardi piksliline mosaiik Andromeeda galaktikast. Täissuuruses: https://assets.science.nasa.gov/.../Hubble_M31Mosaic_2025... |
![]() |
Mõned suurendatud alad. Mosaiigi paremas servas on punktiiris näha täiskuu ketta suhtelist suurust. |
![]() |
Näide ühe Andromeedas paistva tsefeiidi heleduse muutust. Selle ja selle sarnaste tähtede abil mõõtis Hubble sada aastat tagasi Andromeeda kauguse (olgugi, et Öpik tegi seda enne ja täpsemalt). |
teisipäev, 28. jaanuar 2025
Astronoomiafestival 2025 tuleb taas
Astronoomiafestival 2025 kuupäevad ja asukoht on selgunud...
- ettekanded ja ülevaated astronoomia olulistest avastustest ja uurimisteemadest, kosmosetehnoloogiast ja taeva vaatlemisest;
- seltskondlikud tegevused, töötoad, muusikalised etteasted ja mõnus ajaveetmine teiste astronoomiahuvilistega Jõgevamaal Kuremaa järve kaldal pimeda taeva all.
- öised taevavaatlused läbi paljude teleskoopide, langevate tähtede loendamine ja palju muud.
Maale ohtlik asteroid osutus autoks
4. jaanuaril teatas anonüümseks jääda sooviv Türgi hobiastronoom, et ta on Catalina taevaatlusprogrammi arhiivist avastanud uue asteroidi, mis näib olevat 2018. aastal Maast vaid kusagil 150 tuhande kilomeetri kauguselt möödunud. Sellisena oleks see automaatselt Maale potentsiaalselt ohtlik taevakeha, ehk asteroid, mis võib tulevikus Maaga põrkuda. Asteroid sai Väikeplaneetide keskuse (Minor Planet Center - MPC) registris tähiseks 2018 CN41.
esmaspäev, 27. jaanuar 2025
Orioni udukogu, Leegi ja Hobusepea udukogud Orionis
Kui tähed ja mõned heledamad udukogud välja arvata, tundub meid ümbritsev ruum olevat tühi. Ometigi näitavad eriti pika säriajaga fotod, et päris nii see ei ole. Keskmiselt aktiivses Linnutee tasandis liiguvad tähed pidevalt läbi hiiglaslikest gaasi-tolmupilvedest, mida õnnestub Maalt näha vaid siis kui nende poolt peegeldatud õrna valgust tundide viisi koguda ning seda hiljem digitaalselt võimendada.
laupäev, 25. jaanuar 2025
Söderfjärden - meteoriidikraatrist põllumaaks
Soomes, Vaasa linnast umbes 10 kilomeetrit lõunas asub 6,6 kilomeetrise läbimõõduga Söderfjärdeni polder ehk tehislikult kuivendatud põllumajanduslik ala. Tänu heledatele põldudele keset tumedamaid metsi, paistab Söderfjärden aero- ja satelliidifotodelt väga hästi silma.
Topograafiliselt kaardilt on Söderfjärdeni kraater väga selgelt näha. Söderfjärden orbiidilt. Vaasa linn paistab üleval keskel. Aerofoto Söderfjärdenist
neljapäev, 23. jaanuar 2025
Komeet C/2024 G3 fotodes
Komeet C/2024 G3, mis 13. jaanuaril möödus Päikesest vaid 14 miljoni kilomeetri kauguselt. Koosnedes erinevatest jäädest hakkas see päikesesoojuses kiirelt aurustuma. Nüüdseks see küll Päikesest kaugeneb, kuid kuna kosmoses pole varju, aurustab meie kodutäht seda endiselt.
![]() |
Vello Tabur, Austraalia |
![]() |
Blake Estes, Austraalia |
![]() |
Willie Koorts, Lõuna-Aafrika Vabariik |
![]() |
Fausto López, Kolumbia |
![]() |
Yuri Beletsky, Tšiili |
![]() |
André van Schalkwyk, Lõuna Aafrika Vabariik |
![]() |
Jakub Kuřák ja Martin Mašek, Tšiili |
![]() |
Frederico Danin, Brasiilia |
![]() |
Andres Molina, Kolumbia |
![]() |
Yuri Beletsky, Tšiili |
![]() |
Vello Tabur, Austraalia |
Kosmoseobservatoorium Gaia lõpetas oma vaatlusmissioni
Nädala eest lõpetas Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseobservatoorium Gaia ametlikult teadusandmete kogumise. Selle põhjuseks kütuse lõppemine, millega Gaiat väga täpselt orbiidil ümber Päikese liigutati ja suunati. Kümme aastat väldanud ja sellega plaanitust kaks korda enam kestnud teadusmissiooni käigus õnnestus Gaial või tema poolt kogutud andmete põhjal kindlaks teha kahe miljardi Linnutee tähe asukoht, kaugus, liikumine, koostis ja palju muud. Kuigi kaks miljardit tähte moodustab Linnutee kõikidest tähtedest vaid 0,5-1 protsenti, on need andmed lubanud astronoomidel kujundada meie kodugalaktika struktuurist ja evolutsioonist enneolematult täpse ettekujutuse.
Meie Linnutee galaktika struktuur, nii nagu see praeguse parima teadmise kohaselt välja võiks näha. Linnutee struktuur koos suuremate struktuuride nimedega.
![]() |
Gaia missioon numbrites. Näiteks teadustöid on selle andmete abil kirjutatud ainuüksi praeguse seisuga ligi 13 000. See arv suureneb lähimate aastate jooksul kindlasti märgatavalt. |
Tõrvast Tähtedeni astrofotode näitus Valga Keskraamatukogus
Alates eilsest on Valga Keskraamatukogus vaatamiseks üleval meie astrofotode näitus Tõrvast Tähtedeni. Kui pildid panevad astronoomia vastu lähemat huvi tundma, siis kohe sealt samast saab ka vastavat kirjandust laenutada.
Autor: Lea Margus Autor: Lea Margus Autor: Lea Margus Autor: Lea Margus
Valga Keskraamatukogu veebihaldur-konsultant Lea Margus kirjutab Facebookis nii:
"Nüüd on aeg jälle meie juurde tulla, sest üles on saanud näitus TÕRVAST TÄHTEDENI. Näitusel on valik astrofotodest, mis on jäädvustatud Tõrva pimedast taevast Tõrva Astronoomiaklubi tehnikaga. Fotodest omakorda on saanud märkimisväärselt ilusad fotolõuendid. Lisaks tuttavale Kuule ja Päikesele, saab näha udukogusid ja galaktikaid, nii kaugeid ja nõrku, et palja silmaga nende valgust püüda oleks lootusetu.

teisipäev, 21. jaanuar 2025
Planeetide paraad 2025
Viimastel päevadel on sotsiaalmeediast ja mujaltki kuulda olnud, et 21. jaanuaril või 25. jaanuaril on taevas toimumas mingisugune eriline planeetide joondus või planeetide paraad. Uudisega käivad tihtipeale kaasas pehmelt öeldes naeruväärsed illustratsioonid, kus mõõtkavadest välja puhutud planeete kujutatakse Päikesesüsteemis üksteise taga reas. Kõigele tagatipuks väidetakse, et sellist asja ei näe me Maalt järgmised 150 aastat või midagi sarnast.
Selline nägi see välja kuu alguses. Siis oli planeetidega reas veel Kuu. Kuvatõmmis vabavaralisest programmist Stellarium. Selline näeks taevas planeetidega välja täna. Kuvatõmmis vabavaralisest programmist Stellarium.
![]() |
Hetkeseis Päikesesüsteemis. Nagu näha, siis planeedid ei ole kuidagi reas vaid lihtsalt sellises asukohas, et Maalt vaadates paistavad neist enamik korraga taevas kätte. Kuvatõmmis pärineb lehelt: https://www.theplanetstoday.com/index.html |
Video ja heli Charlottetowni meteoriidi langemisest koduõuele
Charlottetowni meteoriit on haruldane selle poolest, et kunagi varem ei ole meteoori langemist nii hästi videos ja helis dokumenteeritud. Tegemist on ühtlasi Prints Edwardi saare esimese teadaoleva meteoriiditabamusega. Sellest jäi alles ka umbes 2 sentimeetrise läbimõõduga kraater.