Hiinlased maandusid Marsil!

Head uudised! Ööl vastu tänast maandus meist sel hetkel 320 miljoni kilomeetri kaugusel asunud Marsil üks kulgur. Tegemist Hiina poolt eelmise aasta suvel teele pandud ja tänavu veebruaris Marsi orbiidile jõudnud Tianwen-1 missiooni kauaoodatud teise etapiga, kus maandur ja selle peale kinnitatud marsikulgur nimega Zhurong eraldusid orbiidile jäävast robotlaevast ning maandusid Marsile Utopia Planitia nimelisele tasandikule. Puude võõra planeedi pinnaga leidis aset Eesti aja järgi kell 3:11 öösel.

Kunstniku nägemus Hiina marsimaadurist

Umbes veerand tonni kaaluv kuuerattaline kulgur on disainitud külmal ja kõledal Marsil vastu pidama vähemalt kolm kuud, mille käigus see uurib planeedi kliimat ja pinnast ning otsib jälgi maa-alusest jääst. Taoline maandumine on eriti märkimisväärne kuna Hiinal õnnestus see kohe esimesel katsel. Sellega sai Hiinast Nõukogude Liidu ja USA järel kolmas riik, kellel on õnnestunud Marsil maanduda ja teine riik (USA järel) kellel on see õnnestunud teadaolevalt edukalt (NSVL Mars 3 sond/kulgur küll maandus 1971. aastal Marsil, kuid lõpetas paar minutit peale seda andmete edastamise).

Jääme ootama, kas Zhurong suudab ka maanduri pealt Marsi pinnale veereda ning selle esimesi fotosid Utopia Planitia kivistest väljadest...

Hiina marsikulgur hakkab maanduma

Veebruari teisel nädalal jõudis Marsi orbidiidile hiinlaste esimene marsimissioon* nimega Tianwen-1, mis koosneb orbiidile jäävast sondist, planeedi pinnale suunduvast maandurist ja selle sisemuses olevast kulgurist. Eeloleval ööl, peale mitu kuud kestnud pingsat ootamist ja maandumispaiga valikut, üritatakse viimaks ka Marsi pinnal maanduda. Juhul kui see õnnestub, saab Hiinast Nõukogude Liidu ja USA järel kolmas Marsil pehmelt maandunud riik, teine riik, kes on sinna toimetanud kulguri (USA järel) ja täiesti esimene riik, kellel see kõik on õnnestunud esimesel katsel.

Tianwen-1 vaated Marsile.

Kuigi Hiina Kosmoseagentuur pole oma missioonide üksikasjade jagamisega kunagi väga lahke olnud, on nüüdseks teada, et maandumine peaks aset leidma Eesti aja järgi kell 2:11 öösel. Maandumispaigaks on valitud planeedi põhjapoolkeral asuv Utopia Planitia nimeline tasandik, mis kujutab endast miljardeid aastaid vana ja tuhandeid kilomeetreid laia kokkupõrkejälge, mis arvatakse millalgi Marsi minevikus olevat täidetud veega. Samal tasandikul maandus 1976. aastal USA Viking 2 nimeline maandur, mille ülesandeks oli Marsilt elu otsimine ning ka NASA marsikulgurid Curiosity ja Perseverence ei ole sealt kuigi kaugel.

Kaart erinevate riikide maandumistest või nende katsetest Marsil.

• Mars 2MV-3 No.1 (NSVL) - 25. november, 1962 - ebaõnnestunud
• Mars 2 (NSVL) - 27. november, 1971 - ebaõnnestunud
• Mars 3 (NSVL) - 2. detsember1971 - esimene pehme maandumine Marsil, aga rikke tõttu lõpetas saatmise 110 sekundit peale maandumist
• Mars 6 (NSVL) - 12. märts, 1974 - ebaõnnestunud
• Viking 1 (USA) - 20. juuli, 1976 - esimene edukas maandumine
• Viking 2 (USA) 3. september, 1976 - edukas
• Mars Pathfinder (USA) - 4. juuli, 1997 - edukas
• Mars Polar Lander (USA) - 3. jaanuar, 1999 - ebaõnnestus
• Beagle 2 (Suur-Britannia) - 25. detsember, 2003 - ebaõnnestus
• Spirit (USA) - 4. jaanuar, 2004 - edukas
• Opportunity (USA) - 25. jaanuar, 2004 - edukas
• Phoenix Lander (USA) 5. mai, 2008 - edukas
• Curiosity (USA) - 25. jaanuar, 2012 - edukas, siiani aktiivne
• Schiaparelli EDM (ESA/Venemaa) - 19. oktoober, 2016 - ebaõnnestus
• InSight Mars Lander (USA) 26. november, 2018 - edukas, siiani aktiivne
• Perseverance rover (USA) 18. veebruar, 2021 - edukas, siiani aktiivne
• Tianwen-1 (Hiina) - 14. mai 2021 - ei tea veel 

Hiinlaste kulguri nimeks valiti rahva seas läbi viidud hääletuse tulemusel Zhurong, kes on Hiina mütoloogiast pärit tule ja valgusega seotud jumalus/isik. Kulgur ise kaalub kusagil 250 kilogrammi, töötab päikese jõul ning peaks plaanide kohaselt töökorras püsima vähemalt 90 Marsi ööpäeva (kolm kuud). See on varustatud erinevate kaamerate, maaradari, magnetomeetri, ilmajaama ja laser-spektroskoobiga pinnase analüüsimiseks. Zhurong peab Maaga sidet läbi orbiidil tiirleva Tianwen-1 sondi.

Kui NASA on oma viimastel kulgurimissioonidel kasutanud senini edukaks osutunud põhimõtet, kus kulgur asetatakse planeedi pinnale õhukraana all rippuvate trosside abil, siis Hiina kasutab natukene traditsioonilisemat meetodit. Selleks siseneb Marsi atmosfääri kuumuskilbiga varustatud maandur, mis kasutab aeglustamiseks langevarju ning vahetult enne planeedi pinnale jõudmist lülitab sisse retroraketid, mis peaks selle langemiskiirust aeglustama talutava tasemeni. Kord turvaliselt planeedile jõudnult, veereb maanduri pealt maha kulgur.

Kunstniku nägemus maandurist vahetult enne planeedi pinnale jõudmist. Kulgur on kokkupakitult maanduri turjal.

Erinevalt NASA'st, mis teeb taolistest maandumistest otseülekandeid, saame me Zhurongi edukast või mitte-edukast maandumisest teada ilmselt läbi Hiina meedia. Seega varugem kannatust ja hoidkem pöialt.

*2011. aastal saadeti Marsi suunas venelaste Fobos-Grunt missioon, millega oli kaasas ka hiinlaste Yinghuo-1 nimeline sond, millest oleks saanud nende esimene Marsini jõudnud robotjaam. Paraku ei suutnud Fobos-Grunt rikke tõttu Maa orbiidilt lahkuda ning põles lõpuks atmosfääris ära. Tianwen-1 on seega siiski esimene Hiina iseseisev marsimissioon, mis on siiani olnud igati edukas.

Zhurongi ehitus