Kuult leiti värske 225 meetrine kraater

Kuult on avastatud värske umbes kaks jalgpalliväljakut lai kraater, millesuguseid tekib eelduste kohaselt meie kaaslase pinnale harvemini kui kord sajandis. Antud kraater pidi tekkima millalgi 2024. aasta aprillis või mais.

Avastus tehti 2009. aastast Kuu orbiidil tiirelnud ja selle pinnast pidevalt kõrglahutuslikke fotosid klõpsava NASA sondi Lunar Reconnaissance Orbiteri (LRO) abil. Sondi fotoarhiive kammides leiti, et seal, kus enne 2024. aasta aprilli oli näha miljoneid aastaid vanu väiksemaid kraatreid, laiutab paar kuud hilisematel fotodel 225 meetrit lai ja 43 meetrit sügav kokkupõrkejälg. Eriti silmatorkavalt on näha kraatrist välja paisatud ümbritsevast heledamat pinnast, mis ulatub mitu korda kaugemale kui kraatri läbimõõt. Kraatri kuju ja sügavuse põhjal näib, et see on löödud kõvasse kivimisse (tahkunud laava).

Foto: LRO

Kuu kraatrite esinemistiheduse põhjal on arvutatud, et sellises mõõdus kokkupõrkejälgi tekib Kuu pinnale kord 137 aasta jooksul. Näha sellise kraatri sündi LRO vähem kui 20 aastat kestnud missiooni jooksul on seega üsna suur vedamine. Eelmine LRO poolt avastatud suurim kraater oli läbimõõdult 70-meetrine. Värske (esialgu veel nimetu) kraatri võis tekitada umbes 30-meetrise läbimõõduga asteroid, mida võiks Maa mõistes ja lähiajaloost võrrelda 2013. aastal Tšeljabinski linna kohal plahvatanud asteroidiga.

Kuigi taolised kokkupõrked võivad tunduda esmapilgul kaugel meie igapäevast, on nendest karta tuleviku kuubaasidele tõsist ohtu. Kuna Kuul puudub atmosfäär, jõuab taolistest kraatritest suurel kiirusel välja paisatud pinnas algsest kraatrist väga kaugele. Antud juhul leiti märke kokkupõrkest kuni 120 kilomeetri kauguselt kraatrist. Võib aga arvata, et peened ja kilomeetreid sekundis liikuv tolm ja pinnas ulatus sellest sadade kui mitte tuhandete kilomeetrite taha. Ehk siis kui inimkond soovib Kuule alalist mehitatud baasi, tuleb tõsiselt mõelda, kuhu see ehitada ja kuidas seda taolise kivivihma eest varjestada.

Teadustöö uue kraatri kohta: https://www.hou.usra.edu/meetings/lpsc2026/pdf/1896.pdf

PS: Mingil põhjusel ei ole teadustöös mainitud, kus täpsemalt uus kraater avastati. Kui see asub Kuu niinimetatud tagaküljel, siis Maalt selle sündi otseloomulikult näha ei olnud. Kui aga meie poole vaataval küljel, siis pole välistatud, et plahvatuse käigus tekkinud sähvatus jäi ka mõnele salvestusele.

Kuu pöörleb!

Kuu tegelikult päris nii ei pöörle, sest Kuu on Maaga loodeliselt lukustatud. See tähendab, et Kuu teeb ühe pöörde jooksul ka ühe tiiru ümber Maa, seega näeme me Maalt alati Kuu ühte poolt. LRO poolt tehtud piltide abil on pandud kokku kuu gloobus ja selle digitaalselt pöörlemist saamegi selles videos näha.

Veidike lisainfot Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) kohta.

Kuu Orbiitluuraja tiirleb ümber Kuu ning sondi põhilisteks ülesanneteks on kuupinna detailne kaardistamine, leidmaks sealt võimalikke maandumispaiku ja maavarasid, mõõta radiatsioonitasemeid ja testida tehnoloogiat. LRO startis 23. juunil 2009 ning on nüüdseks 50km kõrguselt polaarorbiidilt kaardistanud 100 meetrise täpsusega 98,2% Kuu pinnast ning 50cm täpsusega kõik Apollo programmi maandumispaigad.

Esimese aastaga kogus LRO andmeid ööpäevaste temperatuuride kohta, koostas geodeetilise kaardi ning pildistas Kuu pinda. Erilist tähelapanu pöörati poolustele, kus loodeti kraatrite põhjast leida veejääd. 2018. aastal veejää olemasolu ka kinnitati.

Kuu orbiidilt LRO poolt tehtud pilt Maast. Tegu on komposiitfotoga, milleks kasutati mustvalget kõrgresolutsiooniga (NAC) ja värvilist madalama resolutsiooniga (WAC) kaamerat. Kuu pinnal seistes Maa muidugi ei tõuse ega looju, vaid on suhteliselt ühe koha peal. Kuu tagaküljelt Maad ei näe.

Paneme veel ühe pildi, et paremini aru saada kuidas Kuu skännimine välja näeb.

Topograafilise kaardi koostamise käigus pildistati suurema resolutsiooniga eelnevad maandumispaigad Kuul: Apollo missioonide maandumispaigad, Surveyor III, Apollo 13,14,15,17 Saturni raketiastme IVB ülemised astmed, Ranger sondid, Luna 16,17, 20, 23, 24 maandurid, Chang’e 3,4 maandurid ja kulgurid.

LRO ja NASA keskuse vahel katsetati ka esimest korda laserkommunikatsiooni Kuu ja Maa vahel. Laserite abil on võimalik edastada suuremaid andmemahte lühema aja jooksul, raadiolainetega võrreldes on andmemaht 10 kuni 100 korda tihedam, kui nii võib öelda.

2010. aastal LRO pildistatud Apollo 15 maandumispaik. Pildil on näha 30. juulil 1971 aastal astronautide David Scott ja James Irwin’i poolt maha jäetud kuumooduli laskumismoodul, kulgur (LRV) ja selle jäljed. Samuti nn Kuupinnalabor ALSEP, millest allpool on näha ka kuulsad peeglid, millelt laserit peegeldades mõõdetakse siiani väga täpselt Kuu kaugust.

4. mail 2015 pidurtati LRO orbiit elliptiliseks 20 x165 km nii, et madalaim punkt jäi lõunapooluse kohale. Nii sai laser-altimeeter LOLA veelgi täpsemaid andmeid lõunapooluse maastiku kohta ning oli võimalik teha paremaid pilte seal valitsevatest oludest.

Kel huvi siis, LRO piltides saab pääääääääääris kaua kaevata siin: https://www.lroc.asu.edu/images

LRO pildistas Kuu pinnal SLIM-i

All Kuu ümber viimased 14 aastat tiirelnud Lunar Reconnaissance Orbiteri (LRO) foto Jaapani kuumaandurist SLIM. Viimane teatavasti maandus 19. jaanuaril Kuul Nektari mere lähistel Theophiluse kraatri kõrval. Paraku laskus maandur Kuu pinnale veidi vale nurga all, mistõttu vaatavad selle päikesepaneelid Päikesest eemale. Sellega kaasas olnud minikulgurid aga töötavad ja saadavad Maale fotosid.

Kui nüüd keegi küsib (kindlasti küsib), et kui LRO suudab Kuul pildistada pisikest Jaapani maandurit, siis miks ei võiks see pildistada kuulsate Apollo missioonide maandumispaiku, siis...see on seda teinud. Juba ammu. Neid fotosid näeb siit: https://svs.gsfc.nasa.gov/31052/

Kuult leiti Luna 25 haud

Viimased 14 aastat Kuu orbiidil meie kaaslase pinda kõrglahutuses pildistanud NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) on tõenäoliselt avastanud Kuu pinnalt koha kuhu Venemaa Luna-25 maandur 19. augustil kukkus. Selleks pildistati LRO abil Roskosmose poolt edastatud kokkupõrke umbkaudsete koordinaatide ümbruses Kuu pinda ning võrreldi neid aastaid varem jäädvustatud fotodega. Lõpuks leiti Kuu nähtava ketta kaguservas asuva 91-kilomeetrise Pontécoulanti kraatri siseservalt üks verivärske umbes 10-meetrine kraater, mis on tõenäoliselt tekitatud Luna-25 poolt. See asub Kuu lõunapoolkera 57ndal laiuskraadil, umbes 400 kilomeetrit kavandatud maandumispaigast eemal.

Võrdlus LRO fotodest, millest üks on tehtud 2019. aastal ja teine umbes nädal tagasi. Seal see Luna-25 ilmselt puhkab

10. augustil startinud Luna-25 oli viimase 47 aasta jooksul esimene Venemaa kuumissioon, mille eesmärgiks oli edestada India Chandrayaan-3 katset esimest korda ajaloos pehmelt Kuu polaaralal maanduda. Paraku tekitas tehniline rike olukorra, kus maanduri maandumiseelsele orbiidile viima pidanud raketimootor ei lülitunud õigel ajal välja. Selle tulemuseks oli vältimatu kokkupõrge Kuuga. Chandrayaan-3 missiooni maandur Vikram laskus turvaliselt Kuu lõunapoolkerale neli päeva hiljem 23. augustil.

Kokkupõrke hetkel umbes tonni kaalunud Luna-25 on pisikene lisa ligemale 200 tonnile prügile Kuul. Selle hulka kuuluvad erinevad sondid, instrumendid, maandurid, kulgurid, kanderaketid, 96 kotti inimese väljaheiteid, lipud, piibel ja paar golfipalli. .

Video pöörlevast Kuust

Kuna Kuu on Maaga loodeliselt lukustunud ehk see teeb ühe pöörde ümber oma telje sama ajaga kui tiiru ümber Maa, ei taju me Maalt vaadeldes selle pöörlemist ning näeme alati selle üht ja tuttavat külge. Tänu aga NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) nimelisele sondile oleme me tänaseks Kuu pinna 98,2% ulatuses ja üsna kõrges resolutsioonis kaardistanud. Antud videos on LRO andmete abil Kuu ümber oma telje pöörlema pandud, andes meile võimaluse näha selle võõrast tagumist külge, mille erinevus meile tuttavast "esiküljest" on märgatav. Põhjused Kuu nõnda eriilmeliste külgede osas pole veel siiani päris selged.