Kas mäletate seda paari nädala eest sotsiaalmeedias kuulsust kogunud fotot Hiina kuukulgur Yutu-2 poolt, millelt Kuu hallil silmapiiril paistis veidralt kandiline objekt? Täiesti ebaüllatavalt hakati spekuleerima tulnukate ja vandenõude teemal.
Hiina saatis oma kulguri asja lähemalt uurima ning mõned päevad tagasi avaldas Hiina rahvuslik kosmoseadministratsioon sellest ka lähifotod. Tegemist on - üllatus, üllatus - kiviga. Kusjuures kivi, mille puhul valgus, varjud ja perspektiiv silmadele vingerpussi mängisid on suhteliselt pisike. Nimelt on Kuu ebatasasel pinnal ilma silmapiiri hägustava atmosfääri ja tuttavas mõõtkavas objektide puudumisel väga keeruline hinnata kaugusi ja seega suurusi.
Administratsioon ristis kivi välimuse järgi kiiresti Jäneseks ehk Hiina keeles Yutuks. Ehk siis Yutu-2 leidis veel ühe Yutu.
Nüüdseks üle kilomeetri Kuu pinnal ringi veerenud kulgur maandus seal 2019. aasta esimestel päevadel osana Chang'e-4 missioonist. Tegemist on esimese ja seni ainukese pehme maandumisega Kuu "tagumisel" küljel. Kulguri ja maanduri eesmärgiks on uurida Kuu tagaküljel asuvat hiiglaslikku Aitkeni basseini, mis kujutab endast 2500 kilomeetrise läbimõõdu ja mitme kilomeetrise sügavusega iidset kokkupõrkemoodustist. Selliste mõõtmete poolest on see üks suurimaid omasuguseid Päikesesüsteemis.
Päev enne NASA Perseverance kulguri maandumist Marsile, teeme väikese kõrvalepõike meile lähemal asuva taevakeha - Kuu - peale. Nimelt sõidab meie kaaslase tagumisel (Maast eemale suunatud) küljel endiselt ringi Hiina kuukulgur Yutu-2, mille toimetas eelmise aasta jaanuris sinna Chang'e 4 nimeline maandur. Nüüd on see teinud huvitava leiu.
Yutu 2 senine teekond.
Kuna Kuul puudub soojust salvestav atmosfäär, on sealsed kaks järjestikust nädalat päevad tulised (120 C) ja sama kaua kestvad ööd krõbedad (-130 C). Et kulguri õrna elektroonikat ja akusid külma eest kaitsta, pannakse see sealseteks pikkadeks öödeks talveunne, mille ajal soojendatakse selle sisemust radioaktiivsete isotoopide lagunemisest tekkiva soojuse abil. Üks selline unetsükkel sai 140 kilogrammise Yutu-2 jaoks läbi 6. veebruaril, kui tema maandumispaigas tõusis päike (erinevalt laialt levinud väärarusaamast saab Kuu tagumine külg sama palju päikesevalgust, kui eesmine ehk meie poole suunatud külg).
Peagi peale ärkamist kohtas Yutu-2 oma teel veidrat kuupinnast välja turritavat kivi, mis ristiti kulguri operaatorite poolt kiiresti "verstapostiks". Mis teeb avastatud kivi huvitavaks, on selle teravad servad, mida ei kohta Kuul just tihti. Ekstreemsetest temperatuurikõikumistest tingitud paisumised-kokkutõmbumised, pidev meteoriitse materjali vihm (atmosfääri puudumisel pommitavad Kuu pinda isegi tolmuterad) ja päikesetuuleks nimetatud osakeste tulv kipuvad aja jooksul kõik sealsed kivid ümaraks lihvima.
Arvatakse, et avastatud kivi on kas geoloogilises mõttes hiljuti Kuule potsatanud ja purunenud meteooriidi kild või siis mõne sellise kokkupõrke poolt kuupinnast välja rebitud ja eemale lennutatud tükk. Igatahes on tegemist suhteliselt haruldase leiuga ning Yutu-2 meeskonnal on plaan kivile peagi läheneda ning selle koostis vastava spektroskoobi abil kindlaks teha.
Praeguse seisuga on päikesejõul töötav Yutu-2 (tõlkes Jänes) läbinud Kuu tagumisel küljel pea 650 meetrit ja Hiina insenerid on spekuleerinud, et see võib vastu pidada veel aastaid.
Hiina plaanib järgmise nädala alguses Kuu poole teele saata ambitsioonika missiooni, millega nad loodavad saada USA ja Nõukogude Liidu järel kolmandaks riigiks, kes on Kuult pinnaseproove toonud. Kas see missioon ka õnnestub, saame teada üsna pea.
Chang'e 5 nime kandev missioon on loogiline järgmine samm Hiina eelmise aasta edukale Chang'e 4 missioonile, mille käigus maanduti esimest korda ajaloos Kuu tagumisele küljele. Maanduriga kaasas olnud Yutu 2 kulgur veereb seal ringi siiani. Nüüd on plaanis maanduda Kuu eesmisele küljele, sealt vähemalt 2 kg tolmu ja kive kaasa võtta ja need tagasi Maale toimetada. Enne seda on Kuult pinnast toodud kokku üheksal korral - kuus korda tegid seda ameeriklased kuulsate mehitatud Apollo missioonide käigus (kokku 382kg) ja kolm korda Nõukogude Liit oma Luna robotmaandurite abil (kokku 301g).
Chnag'e 5 kosmoselaev.
Erinevalt Luna puhul kasutatud strateegiast, kus sond koosnes vaid kahest osast - Kuule maandunud maandurist ja sealt proovidega otse Maa suunas startinud raketiastemest - kätkeb Chang'e 5 endas üsna keerukat mitmest erineva ülesandega moodulist ja etapist koosnevat missiooni. Kurjad (pigem lootustandvad) keeled räägivad, et tegemist on Hiina kosmoseagentuuri harjutusega sinna maandada lähitulevikus juba mehitatud missioonid. Tõenäoliselt just sellepärast meenutab Chang'e 5 tööpõhimõte kangesti Apollo missioonidel kasutatud lähenemist.
Chang'e 5 koosneb neljast erinevast moodulist. Kuu orbiidile jõudnult eraldub neist kaks - Kuu pinnale laskuv maandur, mis asub proove korjama (muuhulgas puurib ta neid välja kahe meetri sügavuselt) ning selle turjal rasutav pisem raketiaste. Viimase ülesandeks on proovidega Kuult startida, selle orbiidil tiirutanud kosmoselaevaga põkkuda ning väärtuslikud pinnaseproovid spetsiaalsesse kapslisse toimetada. Peale seda kiirendab laev Maa suunas ning heidab kapsli selle atmosfääri. Langevarjude ja kuumuskilbiga varustatud kapsel maandub seejärel kusagil Mongoolia tühermaal.
Proove kavatsetakse võtta Kuu nähtava külje läänepoolses servas asuva Tormide ookeanis kõrguva Mons Rümkeri lähedalt. Tegemist kustunud vulkaaniga ning arvatakse, et sealne pinnas on võrdlemisi noor. Erinevalt oma eelkäijast on Chang'e 5 missioonil aega proove koguda vaid kõige rohkem kaks nädalat, sest nii kaua paistab Kuu selles piirkonnas päikesevalgus. Ligi -200 kraadiseid öiseid temperatuure pole sond üle elama ehitatud. See tähendab, et stardist maandumiseni peaks missioni pikkus olema 23 päeva.
Chang'e 5 missiooni etapib
Praeguseks on missiooni Kuu poole lennutava raske-kanderaketi Long March 5 stardiajaks seatud 27. november ehk teisipäev. Juhuks kui Chang'e 5 peaks ebaõnnestuma, on põhimõtteliselt stardivalmis ka selle kloon Chang'e 6. Kui esimesega kõik hästi läheb, peaks teine peagi proove tooma Kuu lõunapooluselt.
Pisut enam kui aasta tagasi maadusid Kuu tagumisel küljel Hiina sond Chang'e 4 ja sellega kaasas olnud kulgur Yutu 2. Tänaseks on pisike kulgur meie kaaslase väheuuritud küljel asuvas Von Kármáni kraatris ringi veerenud kokku 350 meetrit. 180 kilomeetrise läbimõõduga kraater asub omakorda hiiglaslikus 2500 kilomeetrises Lõunapooluse-Aitkeni basseinis, mis on üks Päikesesüsteemi suurimaid ja vanimaid kokkupõrkejälgi.
Kuu tiirlemise-pöörlemise tõttu kestab sealne ööpäev natukene üle 29 (Maa)päeva - umbes kaks nädalat valgust ja kaks nädalat pimedust. Hiina kosmoseagentuuri poolt värskelt avaldatud andmepaketis on seega 12 Kuu päeva jagu fotosid, mõõtmisandmeid ja muud huvitavat. Nii maanduri kui kulguri poolt Maale saadetud andmefailide arv küündib üle 12 000 ja igaüks võib soovi korral näiteks sealseid toorfotosid uurida ja töödelda: http://moon.bao.ac.cn/pubMsg/detail-CE4EN.jsp
Hiinlaste Chang'e 5 on plaanitud startima millalgi selle aasta lõpus. Erinevalt oma eelkäijast on selle missiooniks koguda Kuult vähemalt 2 kilogrammi pinnast ning see Maale toimetada. Õnnestumise korral oleks tegemist esimese taolise vägitükiga peale 1976. aastat, mil Nõukogude Luna 24 suutis endaga kaasa tuua 170 grammi kuupinnast.
Nagu uudised üle kogu planeedi on pajatanud, maandus 3. jaanuaril Kuu "tagumisel" küljel Hiina uurimisjaam Chang'e 4. Maandurist on nüüdseks meie kaaslase pinnale veerenud kulgur Yutu 2 ning mõlemad neist on saatnud Maale kõrglahutuslike fotosid Kuu nähtamatu külje väheuuritud ja -nähtud maastikust.
Maanduril on lisaks kahele kaamerale (millest esimene jäädvustas maandumise videos) teaduslik aparatuur päikesetuule* mõjude uurimiseks Kuu pinnal ning suletud biosilinder, milles peaksid seemenetest kasvama hakkama kartulid, tomatid ja lilled. Taimedest peaksid omakorda toituma siidiussid, mis hauduvad välja munadest. 28 Hiina ülikooli koostöös valminud eksperimendi käigus loodetakse luua silindris vaatamata Kuu nõrgale gravitatsioonile pisikene ökosüsteem, kus ussid ja taimed toodavad üksteise eluks vajaliku süsinikdioksiidi ja hapniku. Idanemist ja siidiussidesagimist jälgib pisikene kaamera.
Lapsevankri mõõtu, kuid ligi 140 kilo kaaluv kuuerattaline kulgur on lisaks kaamerale varustatud pinnast läbistava radariga, mille resolutsioon 30 meetri sügavuselt on 30 sentimeetrit ning 100 meetri sügavuselt 10 meetrit. Selle spektromeeter uurib Kuu pinnase ja selle praktiliselt olematu atmosfääri koostist ning spetsiaalne Rootsi päritolu detektor vaatab kuidas päikesetuul mõjutab Kuu pinda, tuues seeläbi selgust Kuul leiduva vee päritollu. Päikesejõul töötava kulguri ametlikuks elueaks on plaanitud mõni kuu, kuid insenerid loodavad, et see püsib elujõulisena paar aastat. All video sondi maandumisest.
Kuna Kuu tagumiselt küljelt ei ole Maad näha ning seega ei saa maandur-kulgur oma koduga otse suhelda, saadeti möödunud aasta mais Kuu-Maa süsteemi Lagrange'i punkti L2* sidesatelliit Queqiao. Selle Kuu pinnast umbes 65 000 kilomeetri kaugusel asuva ja korraga nii Kuud kui Maad nägeva satelliidi ainsaks ülesandeks on vahendada Chang'e 4 ja Maa vahelisi sideülekandeid.
Chang'e 4 on esimene inimkätega valmistatud sond, mis on Kuu tagumisel küljel maandunud. Käesoleva aasta lõpus loodetakse Kuu nähtavale küljele saata missioon Chang'e 5, mille ülesandeks on Maale naasta koos umbes 2 kilogrammi Kuu pinnasega. Õnnestumise korral oleks tegemist esimese omataolisega peale NSVL Luna 2 sondi, mis naases 170 grammi pinnasega 1976. aasta augustis.
Yutu 2 kulgur Kuu pinnal nähtuna maanduri elektrooniliste silmade poolt. Kuu kumerus antud fotol on petlik ja põhjustatud läätsemoonutusest.
*päikesetuul - Päikese atmosfäärist vabanenud laetud osakeste voog, mis tekitab muuhulgas Maa magnetväljaga interakteerudes virmalisi.
*L2 - mõtteline ala Kuu taga, kus Maa ja Kuu ühine gravitatsioon on piisavad, et seal asuvat objekti hoida stabiilsel orbiidil ümber Maa.
