Kuvatud on postitused sildiga Seyfert. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Seyfert. Kuva kõik postitused

reede, 16. jaanuar 2026

Sirkli galaktika ja selle supermassiivne must auk

James Webbi kosmoseteleskoop on puurinud oma vaate sügavale Sirkli galaktika südamesse, mis helendab tugevalt infrapunakiirguses. Tänu selle spektrivahemiku omadusele läbida nähtava valgusega võrreldes oluliselt hõlpsamalt tähtedevahelist tolmu, on Webb suutnud pildistada galaktika südames asuva supermassiivse musta augu vahetut ümbrust. Kui varasemalt arvati, et Sirki galaktika tuuma suur heledus on põhjustatud musta augu poolt eemale heidetud ülikuumast gaasist ja tolmust, siis värsked vaatlused näivad vihjavat vastupidisele - kuum ja hele tolmu- ja gaasipilv suundub pigem musta augu orbiidile ning toidab seda.

Meist "vaid" umbes 13 miljoni valgusaasta kaugusel paiknev Sirkli galaktiktika asub lõunapoolkera taevas samanimelises tähtkujus. Linnutee tasandist on see vaid nelja kraadi kaugusel, mistõttu on seda vaatamata suurele näivale heledusele keeruline samas suunas asuvatest tähtedest eristada. Sellel põhjusel avastati see alles 1977. aastal. Tüübilt kuulub Sirkli galaktika niinimetatud Seyferti galaktikate hulka ehk selle tuum on väga hele (peamiselt infrapunas) tänu selle keskmes asuva aktiivse musta augu tõttu. Neist võib mõelda kui väga nõrkadest kvasaritest.

Laiem foto on tehtud nähtavas valguses Hubble kosmoseteleskoobi poolt. Väiksem kast on tehtud Webbi kosmoseteleskoobi NIRISS (Near-Infrared Imager and Slitless Spectrograph) instrumendiga. Allikas: NASA, ESA, CSA, E. Lopez-Rodriguez, D. Thatte; töötlus: A. Pagan (STScI)

teisipäev, 6. oktoober 2020

Suursugune seyfert-galaktika

Selle foto tegemiseks varb-spiraalgalaktikast tähisega NGC 5643 kulus Hubble kosmoseteleskoobil ühtekokku üheksa tundi säriaega. Lõunapoolkeralt paistva Hundi (Lupus) tähtkuju taustal 55 miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika on üks parimaid näiteid niinimetatud Seyferti galaktikatest. USA astronoom Carl Keenan Seyferi järgi nimetatud galaktikate tuumad on röntgen- ja raadiokiirguses vaadeldes üliheledad, ületades oma säralt tervet Linnuteed. Arvatakse, et sellise ebatavalise heleduse taga on nende keskel asuvad supermassiivsed mustad augud, millesse langeb parasjagu (tegelikult 55 miljonit aastat tagasi) tähematerjali. Mustade aukude ümber keerleva niinimetatud akretsiooniketta hõõrdumise mõjul tekkiv kiirgus puhub gaasi galaktika tuumast väljapoole, käivitades seda ümbritsevates alades suhteliselt tormilise tähetekke (sinised piirkonnad). Lisaks purskuvad sellest kettast kahele poole välja relativistlikud (valguse kiirusele lähenevad) raadiokiired, mis jäävad nähtavas valguses tabamatuks. Miljonite ja miljardite aastate möödudes rahuneb must auk tõenäoliselt maha ning NGC 5643 võib muutuda üsna Linnutee sarnaseks galaktikaks, kus taolisi vägivaldseid sündmusi pole ilmselt tükk aega aset leidnud. NGC 5643 on läbimõõdult umbes 100 tuhat valgusaastat ning sisaldab sadu miljardeid tähti.

PS: Head rahvusvahelise Kosmosenädala algust!