Kuu-kuup osutus kiviks (üllatus-üllatus)

Kas mäletate seda paari nädala eest sotsiaalmeedias kuulsust kogunud fotot Hiina kuukulgur Yutu-2 poolt, millelt Kuu hallil silmapiiril paistis veidralt kandiline objekt? Täiesti ebaüllatavalt hakati spekuleerima tulnukate ja vandenõude teemal.

Hiina saatis oma kulguri asja lähemalt uurima ning mõned päevad tagasi avaldas Hiina rahvuslik kosmoseadministratsioon sellest ka lähifotod. Tegemist on - üllatus, üllatus - kiviga. Kusjuures kivi, mille puhul valgus, varjud ja perspektiiv silmadele vingerpussi mängisid on suhteliselt pisike. Nimelt on Kuu ebatasasel pinnal ilma silmapiiri hägustava atmosfääri ja tuttavas mõõtkavas objektide puudumisel väga keeruline hinnata kaugusi ja seega suurusi.

Administratsioon ristis kivi välimuse järgi kiiresti Jäneseks ehk Hiina keeles Yutuks. Ehk siis Yutu-2 leidis veel ühe Yutu.

Nüüdseks üle kilomeetri Kuu pinnal ringi veerenud kulgur maandus seal 2019. aasta esimestel päevadel osana Chang'e-4 missioonist. Tegemist on esimese ja seni ainukese pehme maandumisega Kuu "tagumisel" küljel. Kulguri ja maanduri eesmärgiks on uurida Kuu tagaküljel asuvat hiiglaslikku Aitkeni basseini, mis kujutab endast 2500 kilomeetrise läbimõõdu ja mitme kilomeetrise sügavusega iidset kokkupõrkemoodustist. Selliste mõõtmete poolest on see üks suurimaid omasuguseid Päikesesüsteemis.

Hiina kuukulgur leidis Kuult huvitava kivi

Päev enne NASA Perseverance kulguri maandumist Marsile, teeme väikese kõrvalepõike meile lähemal asuva taevakeha - Kuu - peale. Nimelt sõidab meie kaaslase tagumisel (Maast eemale suunatud) küljel endiselt ringi Hiina kuukulgur Yutu-2, mille toimetas eelmise aasta jaanuris sinna Chang'e 4 nimeline maandur. Nüüd on see teinud huvitava leiu.

Yutu 2 senine teekond.

Kuna Kuul puudub soojust salvestav atmosfäär, on sealsed kaks järjestikust nädalat päevad tulised (120 C) ja sama kaua kestvad ööd krõbedad (-130 C). Et kulguri õrna elektroonikat ja akusid külma eest kaitsta, pannakse see sealseteks pikkadeks öödeks talveunne, mille ajal soojendatakse selle sisemust radioaktiivsete isotoopide lagunemisest tekkiva soojuse abil. Üks selline unetsükkel sai 140 kilogrammise Yutu-2 jaoks läbi 6. veebruaril, kui tema maandumispaigas tõusis päike (erinevalt laialt levinud väärarusaamast saab Kuu tagumine külg sama palju päikesevalgust, kui eesmine ehk meie poole suunatud külg).

Peagi peale ärkamist kohtas Yutu-2 oma teel veidrat kuupinnast välja turritavat kivi, mis ristiti kulguri operaatorite poolt kiiresti "verstapostiks". Mis teeb avastatud kivi huvitavaks, on selle teravad servad, mida ei kohta Kuul just tihti. Ekstreemsetest temperatuurikõikumistest tingitud paisumised-kokkutõmbumised, pidev meteoriitse materjali vihm (atmosfääri puudumisel pommitavad Kuu pinda isegi tolmuterad) ja päikesetuuleks nimetatud osakeste tulv kipuvad aja jooksul kõik sealsed kivid ümaraks lihvima.

Arvatakse, et avastatud kivi on kas geoloogilises mõttes hiljuti Kuule potsatanud ja purunenud meteooriidi kild või siis mõne sellise kokkupõrke poolt kuupinnast välja rebitud ja eemale lennutatud tükk. Igatahes on tegemist suhteliselt haruldase leiuga ning Yutu-2 meeskonnal on plaan kivile peagi läheneda ning selle koostis vastava spektroskoobi abil kindlaks teha.

Praeguse seisuga on päikesejõul töötav Yutu-2 (tõlkes Jänes) läbinud Kuu tagumisel küljel pea 650 meetrit ja Hiina insenerid on spekuleerinud, et see võib vastu pidada veel aastaid.