Vera Rubini observatooriumi esimesed fotod

Eile õhtul avaldati esimesed fotod uhiuue Vera C. Rubini observatooriumi poolt. Pikemalt kirjutasime selle kauaoodatud ja revolutsioonilise observatooriumi kohta eelmises postituses.

Kuna allolevad fotod on tehtud maailma suurima 3,2 gigapikslilise kaameraga, siis pole lootuski neid facebooki vahendusel täissuuruses ja -detailsuses näha. Ainuüksi esimese foto suurus on paarkümmend gigabaiti. Nende täissuuruses uurimiseks klõpsake kindlasti foto kirjelduses oleval lingil.

Rubini vaade Neitsi galaktikaparve suunas. Fotol on näha umbes 10 miljonit lähemat ja kauget galaktikat. Foto suuruse ja teravuse mõistmiseks saab sellel zoomida ja ringi liikuda siin: https://rubinobservatory.org/.../cosmic-treasure-chest

Üks väike tükike eelmisest fotost. Praktiliselt iga täpp või laik fotol on kauge galaktika.

Üks väike tükike esimesest fotost. Praktiliselt iga täpp või laik fotol on kauge galaktika.

Trifiidi ja Laguuni udukogud. Suuremalt: https://rubinobservatory.org/gallery/collections/first-look-gallery/n4kvj0cemd5pbdqgtjdgp2jg2t

Lisaks fotodele avaldati ka mitu huvitavat videot.

Näiteks avastati Rubini fotodelt juba esimese 10 tunnise vaatlustsükli käigus 2104 uut Päikesesüsteemi asteroidi. Kui aastas on kõigi maailma teleskoopide ja vaatlusprogrammidega seni avastatud umbes 20 tuhat uut asteroidi, siis Rubin avastab juba esimese paari aastaga ilmselt miljoneid uusi. Video uutest asteroididest: https://rubinobservatory.org/.../5iqj02kcs14lt24j845a58n15p

Osad tähed meie Linnutees on niinimetatud muutlikud tähed, mille heledus võib suurel määral kõikuda päevade või isegi tundide lõikes. Video näitab kuidas Rubin vaatles 46-te sellist tähte. 10-aastase missiooni käigus loodetakse Rubini observtooriumi abil avastada ja vaadelda selliseid umbes 100 000.

https://rubinobservatory.org/.../08pjs50i3p625ea6cm1gh71s2j

Laguuni udu Amburis

Amburi tähtkujus meist umbes 5000 valgusaasta kaugusel asub udukogu, mida kutsutakse kataloogitähise M8 kõrval Laguuni uduks. Tegemist on läbimõõdult sadakond valgusaastat ulatuva hiiglasliku gaasi- ja tolmupilvega, mille sisemuses kukuvad teatud tihedamad osad iseenda gravitatsiooni mõjul kokku, kuumenevad ning süttivad viimaks uute noorte tähtedena. Kuna taolise gaasipilve kõige tihedamad ja seega massiivsemad osad on tavaliselt esimesed sellist protsessi läbima, on udukogude esimesteks tähtedeks massiivsed, kuumad ja suhteliselt lühiealised hiidtähed. Nende võimas valgus ja kiirgus kipub ümbritsevat udu endast eemale "puhuma", pärssides seeläbi oma läheduses teiste suuremate tähtede moodustumist. Väiksemad ja tihedamad gaasipilved jätkavad aga siin-seal kokkutõmbumist, ning neist saavad viimaks vähem-massiivsemad tähed. Kaugelt kõige arvukamad sellised tähed on punased kääbused, mida on raske isegi maailma suurimate teleskoopidega selliselt kauguselt näha.

Alloleval Hubble kosmoseteleskoobi fotol on umbes 15 valgusaastat lai Laguuni udukogu erivärviline* süda, mida valgustavad seest poolt eelmainitud kuumad, massiivsed ja heledad tähed, millest kõige võimsam on niinimetatud O-tüüpi tähtede hulka kuuluv Herchel 36. Meie Päikese heledust ületab see ligi 200 000 korda. Selle ja teiste võimsate tähtede soojus tekitab ümbritsevates jahedamates gaasipilvedes temperatuurierinevusi, mis panevad need pöörlema ja väänduma.

Fotolt on ka näha mitmeid pisikesi (tegelikult Päikesesüsteemist mitmeid sadu kordi laiemaid) tumedaid tolmutompe, mida kutsutakse Boki gloobuliteks. Ka nende sisemuses pressib gravitatsioon kokku uusi tähti, mis ei ole oma elus veel jõudnud selle tähtsa hetkeni, kus nende sisemuses hakkavad toimuma tuumaprotsessid. Kui see kord juhtub, paiskab noorte tähtede kiirgus enda ümbruse gaasist puhtaks ning sajadest miljarditest tähtedest koosnev Linnutee tervitab enda uusimaid liikmeid.

Laguuni udu tõuseb suveöödel Lõuna-Eestist vaid kusagil 7 kraadi kõrgusele lõunahorisondi kohale. Valged ööd teevad selle (nagu enamike süvataeva objektide) vaatlemise aga praktiliselt võimatuks. Tuhandeid kilomeetreid lõuna poole liikudes, kus ööd on pikemad ja pimedamad, võib väga heade vaatlustingimuste korral suurt ja heledat Laguuni udu isegi mingil määral silmaga näha.

*udukogu erivärvilisus tuleb antud juhul sellest, et Hubble pildistas seda läbi nelja erineva filtri, millest igale on määratud teatud värv. Iga filter laseb endast läbi vaid teatud kitsast lainepikkust, mida erinevad ergastatud elemendid kiirgavad. Nii saab fotot vaadates infot ka silmale suhteliselt ühtlaselt punakalt paistva udukogu koostise kohta.