Kuvatud on postitused sildiga Udukogud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Udukogud. Kuva kõik postitused

teisipäev, 15. juuli 2025

Kassikäpa udukogu Skorpionis

Tähistamaks kolmanda eduka tööaasta täitumist, jäädvustati NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostöös valminud James Webbi kosmoseteleskoobiga kaunist Kassikäpa udukogu (NGC 6334) Skorpioni tähtkujus. Eestist vaadates jääb see paraku alati mõned kraadid silmapiiri alla, kuid Päikese orbiidil asuva James Webbi jaoks ei ole peaaegi miski meid ümbritsevas kättesaamatu.

Kassikäpa udukogu on hüüdnimi, mis on antud tegelikult suurele paljudest tähetekke piirkondadest koosnevale udukogu kompleksile, mis asub meist umbes 5500 valgusaasta kaugusel ning ulatub läbimõõdult kusagil 320 valgusaastat. Taevas hõlmab see täiskuust laiemat ala. Iga fotol näha olev sinakam ja ümaram piirkond on paigaks, kus noored ja kuumad tähed on oma võimsa kiirgusega puhunud laiemasse udust- ja gaasist koosnevasse pilve tühimikud. Nende piirkondade servades saavad aga tekkida paljud väiksema massiga ja seega jahedamad ning pikaealisemad tähed. Mõnd sellist veel tumedasse tolmukookonisse mässitud tähealget on fotol näha otsekui pisikeste tumedate konnakullestena.

Eriti muljetavaldav on foto täissuuruses, mille leiab siit: https://stsci-opo.org/STScI-01JY2AYZ2PYBDDSMX83K5248DD.jpg

kolmapäev, 30. oktoober 2024

Udukogu ja loomise sambad meie naabergalaktikas

Kõik on ilmselt näinud Hubble kuulsalt Loomise sammaste fotot, kus meist umbes 7000 valgusaasta kaugusel asuva Kotka udukogu südames kõrguvad valgusaastaid pikad tolmu- ja gaasisambad. Värskel James Webbi kosmoseteleskoobi fotol on näha aga udukogu N90, mis ei asu mitte Linnutees, vaid meist umbes 200 000 valgusaasta kaugusel paikneva Väikese Magalhãesi Pilve nime kandva kääbusgalaktika äärealadel.

All on udukogust kaks fotot. Neist teine on tehtud Hubble kosmoseteleskoobiga, mis vaatleb universumit nähtavas valguses ning on selles vallas isegi peale 34 aastat üks inimkonna parimaid optilisi teleskoope. Esimene foto on tehtud James Webbi teleskoobiga, mis näeb universumit peamiselt infrapuna- ehk soojuskiirguses. Tänu sellele paljastab see udukogus selliseid detaile, mida nähtavas valguses lihtsalt ei näe (tolm blokeerib nähtava valguse lainepikkusi rohkem kui pikemat infrapunakiirgust). Näiteks kui Hubble puhul on udukogu servadest väljapool näha vaid kümneid kaugeid galaktikaid, siis Webbi puhul on neist näha sadu ja tuhandeid. Kuigi need erivärvilised kettad ja udused pallid näivad asuvat kohe udukogu kõrval, asuvad nad sellest kümneid tuhandeid kordi kaugemal sadade miljonite valgusaastate kaugusel.

James Webbi vaade NGC 602 udukogule. Täissuuruses: https://cdn.esawebb.org/archives/images/large/weic2425c.jpg

Hubble vaade NGC 602 udukogule. Täissuuruses: https://cdn.esawebb.org/archives/images/large/weic2425b.jpg

Nagu Kotka udu puhul on selle ligi 200 valgusaastat laia udukogu servad täis sarnaseid valgusaastaid pikki sambaid, mis on oma kuju saanud tänu udukogu südames säravale täheparve NGC 602. Nimelt koosneb parv väga massiivsetest ja kuumadest tähtedest, mille kumulatiivne kiirgus ja tähetuul (suurel kiirusel liikuvad laetud osakesed) kipub kergematest osakesest sambaid miljonite aastate jooksul erodeerima. Sammastes endis tekivad aga omakorda uued tähed, olles algselt mässitud tolmustesse kookonitesse, kuid lastes küpsedes oma valgusel sellest välja murda.
Hubble kosmoseteleskoobi 1995. aasta foto kuulsatest "Loomise sammastest" Kotka udukogu keskel. Sambad on valgusaastaid pikad ning varjavad endas veel tekkivaid tähti. Tõenäoliselt väga sarnaste hiidstruktuuridega on ääristatud ka NGC 602 udukogu.

esmaspäev, 9. september 2024

Udukogud Andromeeda galaktikas (M31)

Esmapilgul võiks arvata, et need fotod punakatest ioniseeritud vesinikupilvedest pärinevad meie endi Linnuteest, mida on jäädvustatud läbi mõne laiema vaateväljaga objektiivi või teleskoobi. Tegelikult on need vaated pärit aga hoopis teisest galaktikast. Täpsemalt meie lähima hiidgalaktika Andromeeda (M31) spiraalharudest, mis sarnaselt meie endi omadele on soodsateks paikadeks tähetekkeks. Kui Linnuteest jäädvustatud sarnased piirkonnad jäävad meist reeglina mõne tuhande valgusaasta kaugusele, siis need vaated pärinevad umbes 2,5 miljoni valgusaasta kauguselt.





Fotod on tehtud Hubble kosmoseteleskoobi Hubble’s Advanced Camera for Surveys (ACS) ja Wide Field Camera 3 (WFC3) kaamerate abil. Lisaks silmailule lubavad need uurida nendes hiiglaslikes udukogudes värskelt süttinud tähtede spektreid, mis omakorda annab meile väärtuslikku infot tähetekke kohta ka teistes ja kaugemates galaktikates.

neljapäev, 25. jaanuar 2024

Süvataeva objektid ja nende suurused taevas

USA astrofotograaf Nicholas Large fotomosaiigid 47 tuntuma süvataeva objektiga on ideaalsed visuaalsed võrdlused saamaks aimu nende näilisest suurusest taevas. Objektide seast leiab meile kõigile tuntud Kuu kõrvale seatuna galaktikaid, udukogusid, planetaarudusid, peegeldusudusid, kerasparvi, hajustäheparvi ja supernoovajäänukeid. Olgugi nende tegelikud mõõtmed ulatuvad paarist valgusaastast planetaarudukogude puhul kuni sadade tuhandete valgusaastateni galaktikate näol, varieeruvad samal määral ka nende kaugused meist.

Näiteks umbes kuue valgusaasta laiune Heeliksi planeetaarudu (esimesel mosaiigil tähisega n) asub meist "vaid" 650 valgusaasta kaugusel siinsamas meie enda Linnutee galaktikas. Samas r tähist kandev Tuuleratta galaktika läbimõõt on ligemale 170 tuhat valgusaastat, kuid see asub meist ka umbes 20 miljonit valgusaasta kaugusel. Selle tulemusel paistavad kaks väga erinevat objekti meie taevas enam-vähem sama suurtena. Pole siis midagi imestada, et kuni alles sadakond aastat tagasi arvati nüüdseks meie lähinaabruskonna galaktikatena tuvastatud saaruniversumid olevat lihtsalt veidrat tüüpi udukogud Linnutees. Paljudele toonastele astronoomidele ei tahtnud kuidagi pähe mahtuda universumi tegelikud mõõtmed. Tänaseks on isegi miljardite valgusaastate kaugusel asuvate galaktikate uurimisest saanud astronoomiline igapäev.
Suuremalt: https://i.redd.it/chart-apparent-size-comparison-deep-sky...

a) Plejaadid või Taevasõel
b) Delfiinipea udukogu
c) Suur Orioni udukogu ja Jooksva mehe udukogu
d) Leegi ja Hobusepea udukogud
e) Rosetti udukogu
f) Trifiidi udukogu
g) Krabi supernoovajäänuk
h) Kolmnurga galaktika
i) Andromeeda galaktika
j) Suur Amburi täheparv
k) Rõnga planetaarudu
l) Luige udukogu
m) Herkulese kerasparv
n) Heeliksi planetaarudu
o) Hantli planetaarudu
p) Põhja-Ameerika udukogu
q) Veekeerise galaktika
r) Tuuleratta udukogu
s) Perseuse kaksikparv
t) Kotka udu (sh Loomise sambad)
u) Kalifornia udukogu
v) Bode ja Sigari galaktikad
w) Laguuni udukogu

Suuremalt: https://i.redd.it/chart-apparent-size-comparison-deep-sky...

a) Rho Ophiuchi pilvekompleks
b) Millimallika supernoovajäänuk
c) Leegitseva tähe udukogu
d) Sinise hobusepea udukogu
e) Koonuse ja Rebasekarva udukogu
f) Varjatud galaktika
g) Lõvi udukogu
h) Konnakullese udukogu
i) Spagetti supernoovajäänuk
j) Ingli udukogu
k) Kajaka udukogu
l) Vähi udukogu
m) Kassikäpa udu
n) Kassiopeia vaim
o) Hinge udukogu
p) Casperi udukogu
q) Loweri udukogu
r) Poolkuu udukogu
s) Elevandilondi udukogu
t) Südame udukogu
u) Nõiapea udukogu
v) Loori udukogu
Mosaiigil kujutatud objektid on kõik jäädvustatud nelja aasta jooksul sama kaamera ja teleskoobiga ning hiljem hoolikalt üksteise kõrvale asetatud ja tähistatud. Nende keskel olev täiskuu (läbimõõt 30 kaareminutit) annab üsna hea ettekujutuse nende mõõtmetest taevas. Kui üksikud täheparved ja näiteks Andromeeda galaktika hele tuum välja arvata, ei ole neist objetidest enamike võimalik näha palja silmaga ning isegi nende teleskoobiga nägemiseks tuleb omada võrdlemisi kogukat vaatlustehnikat. Nähtavaks muutuvad need alles tundide viisi teleskoobi ja kaameraga valgust kogudes.
Nicholas Large kasutas nende pildistamiseks võrdlemisi tagasihoidliku tehnikat: monteering IOptron SkyGuider, kaamera Nikon D5300 (astromod) ja teleskoop William Optics Zenithstar 61II + flattener (360mm). Fotode töötlemiseks programm nimega PixInsight.

Nicholas Large oma tehnikaga.

Ümbes kümmetkonda neist objektidest oleme ka meie suutnud viimase viie aasta jooksul jäädvustada. Selle arvu väiksuse mugavaks vabanduseks saame tuua eestimaise kliima (talvel pilves, suvel liiga valge), milles viibides tuleks sama kollektsiooni kokku panemiseks vist keskmisest elueast mõned korrad kauem elada. Sellegipoolest pakkusime ja pakume tänaseni kõigil huvilistel võimalust mõnd meie astrofotot lõendtrükis endale seinale tellida ning sellega toetada meie klubile uue teleskoobi soetamist. Lisainfo: https://www.astromaania.ee/.../otsta-pilt-ja-aita-klubil...