Uudiseid Marsilt

Veebruari keskel Marsil maandunud NASA kulgur Perseverance on seal veedetud 196 kohaliku ööpäeva (sol) jooksul maha sõitnud veidi üle 2 kilomeetri. Seni on selle tempot mõnevõrra aeglustanud arvukad katselennud sellega kaasas olnud Ingenuity nime kandva koperdrooniga. Eksperimentaalne 1,8 kilogrammi (Marsil 689g) kaaluv ja päikesejõul töötav droon pidi algselt sooritama viis katselendu, kuid selle edu on lendude arvu tänaseks tõstnud 13ni ning lõppu niipea ei paista. Kusjuures lisaks tehnoloogilisele demonstratsioonile, et droone saab tõepoolest Marsi ülihõredas atmosfääris lennutada, on Ingenuity asunud oma lendude käigus koguma ka teaduslikku infot. Näiteks luurates välja huvitavaid paiku, mida kulgur võiks külastada või lennates üle piirkondadest, kuhu kulgur puhtfüüsiliselt ei pääse. Kokku on Ingenuity nüüdseks lennanud natukene vähem kui 3 kilomeetrit. Pikim ühekordne lend oli 625 meetrit ja kestis 169,5 sekundit. Kuigi Ingenuity missiooni on pikendatud määramatuks ajaks, peab see lõpuks rinda pistma Marsi külma talvega, mil see koos Perseverancega talveunne jäetakse. See leiab aset kusagil järgmise aasta esimeses pooles. Aga juba oktoobri keskel, siis kui Marss asub meie vaatepunktist Päikese taga (konjuktsioon) ning raadioside kahe planeedi vahel on ajutiselt häriritud, peavad nii kulgur kui droon esmakordselt omapäi hakkama saama.

Perseverance ja Ingenuity enekas Marsil. Foto teinud kulguri robotkäpp on fotolt eemaldatud.

Kulguri (valge) ja drooni (kollane) teekond Marsil. Kokku tuleb neid vastavalt 2 ja 3 kilomeetrit.

Ingenuity edust annab aimu ka hiljutine uudis, et Hiina rahvuslik kosmoseteaduste keskus on läbinud enda marsidrooni esialgsed katsed. Nende pressiteates leiduvalt fotolt (galeriis) võib näha, et nende droon on peaaegu äravahetamiseni sarnane Ingenuityga. Kuigi siinkohal tahaksid osad kindalasti naljatleda, et Hiina ei suuda ise midagi välja mõelda ja nad valmistavad vaid koopiaid, on antud juhul insenerikunsti vaatenurgast tegemist täiesti loogilise ja lihtsa sammuga. Kui miski on ennast niivõrd hästi tõestanud, siis pole mõtet hakata seda (jalgratast) algusest peale leiutama. Loodame, et peagi lendab Marsi kohal mitu drooni, olenemata sellest, et mis riik need ehitanud on.

NASA Ingenuity kopterdroon vasakul ja Hiina marsidrooni prototüüp paremal.

Kui jutt juba Hiinale läks, siis paar nädalat tagasi täitus Hiina esimesel marsikulguril Zhurongil maandumisest 90 Marsi ööpäeva. Sellega sai täidetud 240 kilogrammise kulguri ametliku missiooni kestvus ehk siis see igaks juhuks tagasihoidlik garantiiperiood, mille Hiina insenerid oma loomingule andsid. Praeguseks üle kilomeetri läbinud kulgurit ei lülitata seepärast muidugi veel välja. Missioon jätkub seni, kuni see võimalik on ning parasjagu käivad juba ettevalmistused eelmainitud konjuktsioonist tingitud sidekatkestuseks, mille käigus peavad kõik Marsi pinnal või orbiidil asuvad robotaparaadid kas mõneks ajaks talveunne minema või omapäi hakkama saama. Peale seda võib maadeavastamine jätkuda.

Tulles tagasi auto mõõtu Perseverance kulguri juurde, siis vahepeal on see asunud ühe oma peamise missiooni kallale. Nimelt on üks kulguri tähtsamaid ülesandeid koguda oma robotkäe otsas oleva tööriista abil Marsi kividest, pinnasest ja atmosfäärist proove ning neid ladustada spetsiaalsetesse pisikestesse kapslitesse, mille kulgur endast tee peale maha jätab. Kunagi, hetkel veel täpsustamata tulevikus, saadetakse Marsile üks või kaks lisamissiooni, mis need omakorda sealt üles korjab ning tagasi Maale toimetab. Sellega oleks täidetud üks planeediteadlaste suurimaid unistusi - rikkumata pinnaseproov otse Marsilt maises laboris. Paraku kui Perseverance asus augusti alguses oma esimest proovi koguma, avastati teadlaste ja inseneride õuduseks, et kapsel, millesse proov oleks pidanud jõudma, oli täiesti tühi. Ehk siis läbikukkumine esimesel katsel. Hiljem selgus, et tõenäoliselt oli kivim, millest puuri abil proovi üritati koguda niivõrd rabe, et see kukkus enne kapslisse jõudmist puurist välja.

Hiina marsikulgur Zhurong koos maanduriga. Foto tehti kaugjuhitava kaameraga.

Perseverance esimene katsetus koguda Marsi kivimist proove. Fotol puuraugud.

1. septembril mindi uuele katsele ühe visuaalselt huvipakkuva lapiku kivi juurde, mis sai hüüdnimeks Rochette. Peagi peale puurimist tehtud fotodelt tundus, et seekord jõudis proov ka titaanist kapslisse, kuid valgustingimused ei lubanud selles olla täiesti kindlad. Paar päeva hiljem kinnitati seda fotodega lõplikult. Esmaspäeval asetati kapsel kulguri sisemusse, seda kaaluti ning suleti viimaks hermeetiliselt seerianumbrit kandva kaanega. Loodetavasti leiab see proov lõpuks (võib olla kümne aasta pärast?) Maale, et selle saaks kontrollitud tingimustes taas avada. Perseverancel on veel 40 tühja kapslit, mis ootavad täitmist ning kulguril seisab ees loodetavasti veel palju aastaid uurimist ja puurimist.

Perceverance ja Ingenuity ehitusest, missioonist ja eesmärkidest kirjutasime pikemalt märtsis: https://www.astromaania.ee/.../mida-see-perseveranse...

Puuritud Rochette.

Perseverance puur otsevaates.

Perseverance puur otsevaates. Proov on olemas.

Hermeetiliselt suletud proovikapsel, mis jõuab loodetavasti kunagi Maale.

Vaade Marsile Perseverance pardalt.

Hiina marsikulgur Zhurong veeres planeedi pinnale

Eelmisel nädalal Marsil maandunud Hiina marsikulgur Zhurong on nüüdseks maanduri pealt maha sõitnud ning planeedi uurimine võib alata.

Uudisega koos on avaldatud ka mõningaid üksikasju selle ehituse ja missiooni kohta (miski, mida Hiina kosmoseagentuur tavaliselt väga lahkelt ei jaga). Näiteks teame nüüd, et 240 kilogrammine kulgur hakkab Marsi pinda uurima 10 meetriste sõitude kaupa, mille vahel hinnatakse ümbrust ning edastakse uusi käsklusi. Sellise strateegia paneb paika Maa ja Marsi vaheline kaugus, mis tähendab, et valguse kiirusel liikuval raadiosidel kulub edasi-tagasi reisiks pikad 40 minutit. Kulguri reaalajas juhtimine seega kõne alla ei tule. Samal põhjusel peab kulgur oma lühiajalist marsruuti valima iseseisvalt.

Erinevalt NASA kulguritest on Zhurong varustatud automaatselt muudetava vedrustusega, mille abil saab selle kõrgust tõsta või langetada vajadusel 60 sentimeetri ulatuses. Kuna Marsi öödel langeb sealne temperatuur 130 miinuskraadini, on kulgur vooderdatud aerogeelist plaatidega - ülikerge materjaliga, mis juhib soojust väga halvasti. Kulguri päikesepaneelid olevat aga kaetud spetsiaalse libeda ja antistaatilise ainega, mis väldib marsitolmu kinnitumist sellele ning nende puhastamiseks piisab kulguri poolt tekitatud vibratsioonist.

Hiina marsikulguri esimesed fotod

Nädalavahetusel Marsil maandunud Hiina marsikulgur Zhurong on Maale saatnud oma esimesed fotod. Kulguri ette ja taha vaatavad fotod näitavad, et kõik tundub olevat vähemalt visuaalselt korras. Kulguri päikesepaneelid ja raadioantenn on ennast kenasti lahti pakkinud ning maanduri kaldteed, mida pidi peaks kulgur juba peagi Marsi pinnale veerema, on terved. Taustal laiutab tuhandeid kilomeetreid lai Utopia Planitia nimeline tasandik, mis arvatakse miljardite aastate eest olnud täidetud veega.

Kulguri tagumine pool. All paistavad tumedad päikesepaneelid ja valge raadioantenn, mille abil kulgur peab sidet Marsi orbiidil asuva Tianwen-1 sondga. Sond edastab andmed Maale.

Kulgur seismas maanduri peal. Ees paistavad kaldteed, mida pidi peaks see varsti planeedi pinnale veerema.

Kustniku nägemus hetkest kui Zhurong Marsi pinnale sõidab.

Päikese jõul töötav 240 kilogrammine kulgur peaks plaanide kohaselt Marsil töökorras püsima vähemalt kolm kuud (tõenäoliselt palju kauem) ning selle eesmärgiks on uurida Marsi pinnast ja otsida maa-alust vett. Selleks on see muuhulgas varustatud maaradari ja laser-spektromeetriga.