Üks aasta Maal - õõtsuv sinine marmorkuul

Autor: Üllar Kivila Kogu 2024. aastat hõlmav video on koostatud kosmosesondi DSCOVR (Deep Space Climate Observatory) fotode põhjal. See sond on alates 2015. aastast Maa-Päikese 1. Lagrange'i punktis* asudes jäädvustanud Maa päevapoolset külge, ehk sisuliselt "kuidas paistab Maa Päikeselt vaadates".

Siia videosse on võetud üks kaader iga ööpäeva kohta, mis võimaldab näha ühte Maa külge ilma planeedi ööpäevase pöörlemise mõjuta, mis muidu oleks teiste liikumiste suhtes domineeriv. Paraku ei tee DSCOVR igal ööpäeval fotosid täpselt samal kellaajal, mis tekitab videos nähtava vasakult-paremale kõikumise - iga päeva kohta on valitud samale kellajale (õigemini kaamera-alusele pikkuskraadile) kõige lähem foto. Videol näidatud kellaajad on meie, ehk Ida-Euroopa ajavööndis.

Fotode kellaaja varieerumise mõju taustal paistab hästi Maa aastaaegade vaheldumine, mille käigus põhja- ja lõunapoolkera on vaheldumisi rohkem või vähem Päikese poole suunatud - see avaldub planeedi näiva üles-alla õõtsumisena. Koos aastaaegade vaheldumise rütmiga on hästi näha Põhja- ja Lõuna-Jäämere igaaastane merejää sulamine ja taasteke. Hoolsamal vaatlemisel võib märgata ka muutlikku lumikatet mäestikel ja Euraasia mandri põhjaosas ning taimestiku roheluse nihkumist piki laiuskraade.

* 1. Lagrange'i punkt asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel nende kahe taevakeha vahel Maast umbes 1,5 miljoni km kaugusel. Selles punktis tasakaalustavad Maa ja Päikese raskusjõud teineteist täpselt parajal määral, et seal asuv ümber Päikese tiirutav kosmoseaparaat teeb seda Maaga täpselt samal kiirusel, liikudes seega planeediga kaasa. See on mugav koht Maa ja Päikese vaatlemisega tegelevatele sondidele, mis saavad seal takistamatult mõlemat taevakeha vaadelda. DSCOVR ja teised Lagrange'i punkti sondid ei asu tegelikult mitte täpselt nimetatud punktis, vaid selle ümber orbiidil, kõikudes Maa suhtes veidi ühele ja teisele küljele ning lähemale ja kaugemale. Kosmosesondi kaugust ja asukohta Maa suhtes saab videolt näha, faasinurk tähistab nurka Päike-Maa-DSCOVR, ehk kaugust sondi ja täpse Maad ja Päikest ühendava joone vahel.

Teisel pool Maad, umbes 1,5 miljonit km Päikesest eemal asub samuti üsna tuntud 2. Lagrange'i punkt, mis töötab sarnasel põhimõttel. See on mugav koht süvakosmost uurivate teleskoopide paigutamiseks.