Rahvusvahelise kosmosejaama (ESA) astronaut Andreas Mogenseni foto Itaalias asuvast võimsast Vesuuvi vulkaanist, mis mattis aastal 79 tuha alla roomaaegsed Herculaneumi ja Pompeii linnad, mis on nüüdseks väljakaevatuna parimaks aknaks ajas tagasi toonasesse elulaadi. Täna asub Vesuuvi jalamil (fotol ülemises servas) ligi miljoni elanikuga Napoli linn.
Vaade Rahvusvahelise Kosmosejaama pardalt Jaapanis asuvale ja 3776 meetrit kõrgele Fuji stratovulkaanile. Foto autor on astronaut Soichi Noguchi.
 |
| Maa ja taevas. Foto lõunataevas paistvatest kääbusgalaktikatest (Suurest ja Väikesest Magalhãesi Pilvest) läbi Tšiilis asuva Villarrica tegevvulkaani kraatrist kiirguva laavakuma. Autor: Gabriel Muñoz |
Marsi Tharsise platool kõrguvad reas kolm ammukustunud hiidvulkaani. Neist kõige lõunapoolsem - Arsia Mons - ulatub jalamilt üle 20 kilomeetri kõrgusele ning ületab pindalalt Eestit. Ainuüksi selle tippu moodustunud kaldeera on läbimõõdult suurem kui enamus maiseid vulkaane. Mahult ületab see Maa suurimat vulkaani - Hawaiil asuvat Mauna Load enam kui 30 kordselt. Arsia Mons ei ole sealjuures isegi mitte Marsi suurim vulkaan, mille au kuulub Tharsise vulkaanidest loodes asuvale Olympos Monsile.
Arsia monsi pikenenud pilv pildistatud Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi HRSC kaamera poolt 2019. novembris.
 |
| Marsi põhjapolaarmüts, Tharsise platoo, Tharsise kolm vulkaani (Arsis Mons kõige alumine) ja Olympos Mons (keskel) pildistatud 2021. aasta sügisel Emiraatide Hope sondi poolt. |
Kuigi Marsi atmosfäär on võrreldes meie poolt igapäevaselt sissehingatavaga ülihõre ja -kuiv, sisaldab see siiski mingil määral niiskust. Siis kui Marsi lõunapoolkeral algab kevad, kannavad Arsia Monsi idanõlvadest üles kerkivad soojemad õhuvoolud seda niiskust planeedi atmosfääri veelgi jahedamatesse ülakihtidesse, kus see külmub tillukeste jääkristallidena. Kõrgustes pidevalt ja sadu kilomeetreid tunnis puhuvad idatuuled venitavad nendest moodustuvatest kristallidest vulkaani tipu taha 150 kilomeetrit laia ja kuni 1800 kilomeetrit pika pilvetriibu, mis südapäevases päikesepaistes aurustub ja kaob. Järgmisel hommikul kordub sama ja seda umbes 30-60 päeva Marsi 668 päevasest (sol) aastast. Teistel aastaeagadel ei ole Marsi atmosfääritingimused pilve moodustumiseks sobivad.
 |
| Pilve päevane tsükkel. |
Üleeile purskas Vaikse ookeani edelaosas asuvas Tonga saarestikus Hunga Tonga veealune vulkaan, mille kärgatust olevat väidetavalt kuuldud tuhandete kilomeetrite kaugusel asuva Alaskani välja. Vulkaanipurske poolt põhjustatud lööklained suudeti aga registreerida isegi Euroopas. Lisaks saatis purse endast igasse suunda laiali tsunami, mis maabus teiste hulgas Uus-Meremaa, Austraalia ja Jaapani randadel.
Looduslike katastroofide poolest vaeses Eestis elades on lihtne unustada, et me elame geoloogiliselt elusal planeedil, mida toidab veel selle moodustumisest alles jäänud energia. Meile armas tahke maakoor ujub ju tegelikult sulakivimi ookeanis, mis vahel selle mõradest pinnale purskub ja meie jalgealust väristab.
Ülalnähtavad kaadrid pärinevad Kanaari saarestiku La Palma saarelt, kus on septembri keskpaigast peale pursanud Cumbre Vieja nimeline vulkaan. Paar päeva tagasi jäädvustatud aegvõttelt on näha kuidas vulkaan saadab taeva poole tuhka ja kuuma õhku. Viimasest moodustab vulkaani kohale omamoodi müts, millest soe õhk enam läbi tungida ei suuda. Tulemuseks vulkaanist kaugenevad ja üles-alla pendeldavad tuhased pilvemoodustised, mis meenutavad vette visatud kivikesest eemalduvaid laineid. Meteoroloogias tuntakse seda nähtust raskuslainete nime all ning neid on täheldatud ka teiste planeetide atmosfäärides (Marsil ja Veenusel).
All NASA Aqua nimelise satelliidi fotod Cumbre Vieja ümbritsevatest raskuslainetest.
