kolmapäev, 30. juuni 2021

Hubble kosmoseteleskoobi rike on arvatust tõsisem

Mõne päeva eest kirjutasime, et Hubble kosmoseteleskoobi juhtarvuti ootamatu rike on kuulsa vaatlusriista rivist välja viinud ning NASA insenerid teevad kõik endast oleneva, et seda maapinnalt parandada. Et Hubblel on iga kriitilise süsteemi jaoks olemas varud, eksisteeris võimalus viimases hädas tööle lülitada varuarvuti. Nüüdseks on seda ka üritatud, kuid paraku on selgunud, et ka varuarvuti näitab täpselt sama viga.

Kuna on väga ebatõenäoline, et kahel üksteisest sõltumatul arvutil esineb täpselt samasugune rike, on pannud teadlasi arvama, et viga polegi mitte teleskoobi teadusinstrumente juhtivas arvutis, vaid kusagil enne seda asuvas riistvaras. Võimalike kandidaatidena nähakse andmeid vormindavat moodulit ja/või moodulit, mis tegeleb instrumentidesse saadetava voolupinge reguleerimisega. Õnneks on mõlemate moodulite jaoks samuti olemas varud. Kurjakuulutaval kombel pole aga NASA juba päevi andnud teleskoobi kohta uut infot, mis võib tähendada, et kas varumooduleid ei õnnestu nii lihtsalt aktiveerida või on viga selline, et kaugelt seda parandada ei saa. Igatahes hoiame pöialt.
2,4 meetrise peapeegliga Hubble saadeti orbiidile 1990. aastal. Algusest peale komosesüstikute poolt teenindatavaks ehitatud teleskoobi juures on käidud viiel korral (viimati 2009. aastal), kuid on peale süstikute programmi lõppu jäänud omapäi. Hubble on aastakümnete jooksul olnud üks inimkonna parimaid optilisi telekoope, mille abil on tehtud lugematuid mõõtmisi ja avastusi. Hubble poolt tehtud fotod on veel tänase päevani ühed kõige selgemad vaated meid ümbritsevasse universumisse ning tegu on tõenäoliselt kõige kuulsama teadusinstrumendiga üldse.
All Hubble poolt tehtud ja astrofotograaf Francisco Javier Pobes Serrano poolt töödeldud ülesvõte meist 1500 valgusaasta kaugusel asuvast Orioni udukogust tähisega M42. Kusagil 40 valgusaastat lai äsjasündinud, veel sündivatest tähtedest ja nende vahel heleduvast gaasist ja tolmust koosnev udukogu on meile kõige lähemal asuv suur tähetekke piirkond, mida on talveõhtutel isegi palja silmaga näha.

pühapäev, 27. juuni 2021

Tõeliselt terav Kuu

All on näha fotod, mille autoriks on India 16-aastane astrofotograaf Prathamesh Jaju. Ühe viimase aja selgeima kuufoto jäädvustamiseks kulus noormehel enda sõnul kokku 50 000 kaadrit kogumahuga 186Gb ning 40 tundi töötlust. Selleks kõigeks vajalikud teadmised olevat ta leidnud vaadates youtube videoid ja lugedes erinevaid õpetusi foorumites.


Kui paljale silmale paistab Kuu suhteliselt igavalt hall, siis Jaju eriti selgel fotol on näha, et Kuu on tegelikult päris värviline, mida põhjustavad erinevaid elemente sisaldavad mineraalid. Näiteks sinakaid toone annab rauda, titaani ja hapniku sisaldav ilmeniit (FeTiO3) ning punakaid toone mineraalid, mis on raua ja titaani osas suhteliselt vaesed.
Jaju instagrami konto leiab siit: https://www.instagram.com/prathameshjaju/

laupäev, 26. juuni 2021

Hubble kosmoseteleskoop on rikkis

Legendaarne Hubble kosmosteleskoop on nüüdseks juba kaks nädalat rivist väljas olnud ning ühe reaalsemaks hakkab muutuma võimalus, et me jäämegi sellest ühest inimkonna väärtulikumast vaatlusriistast ilma. Enne seda on aga NASA inseneridel varrukas veel paar kaarti ning kõik ei ole veel kadunud.

Üle 30 aasta vanuse Hubble kosmoseteleskoobiga algasid (sellel korral) probleemid 13. juunil, kui üks selle peamistest arvutitest (payload computer) ootamatult ennast välja lülitas. Kuna katlustati, et tegu võib olla vigase mälumooduliga, otsustati kasutusse võtta üks selle kolmest varumoodulist. Katsed seda teha on aga siiani ebaõnnestunud ning 550 kilomeetri kõrgusel orbiidil tiirlev teleskoop on jätkuvalt turvarežiimis. Olgugi, et selle instrumendid ja peaarvuti on teadaolevalt töökorras, ei ole teleskoop sellisel kujul kasutatav, kuna vigase arvuti ülesanneteks on käskluste jagamine instrumentidele ning maapinnale saadetavate andmete eeltöötlemine. Ühesõnaga, see on Hubble pardal olevate arvutite seas kriitilise tähtsusega.


Kõnealune arvuti, mis on ehitatud 80ndatel välja arendatud tehnoloogia põhjal, on tegelikult töötamast lakanud ka kord varem. 2008. aastal tekkis selles sarnane viga ning NASA'l ei olnud muud võimalust kui kasutusele võtta terve varuarvuti. Hubble viienda ja viimase teenindumissiooni käigus 2009. aastal, mis viidi läbi kosmosesüstik Atlantise abil, vahetati välja nii katkine arvuti kui ka selle varu. Kusjuures teenindusmissioon pidi arvutite ehitamiseks toona ka veidi viibima.
Nüüd on NASA inseneridel vaja teha raske otsus. Kas üritada vigast arvutit iga hinna eest ellu äratada või siis kasutusele võtta varuarvuti, mida ei ole kosmoses kunagi testitud ning mille rikke korral muutub kosmoseteleskoop lõplikult kasutuskõlbmatuks? Nimelt ei ole NASA'l enam viimased 10 aastat võimekust Hubblet koha peal parandada. Kosmosesüstikud koguvad muuseumides tolmu ning NASA arenduses olevad mehitatud kapslid selleks tööks mõeldud ei ole. Seega Hubble peab vastu pidama nii kaua kui vähegi võimalik, kuigi märkidest, et teleskoop hakkab juba tõsiselt vanaks saama, on raske mööda vaadata. Näiteks kolm selle juhtimiseks vajalikust kuuest güroskoobist on tänaseks purunenud (halvimal juhul saab ühega hakkama) ning alles selle aasta märtsis lülitas Hubble peaarvuti ennast peale tarkvarauuendust ootamatult turvarežiimi ning uuenduse pidi töövõime taastamiseks tagasi võtma. Ühtlasi aga avastati, et teleskoobi luugisulgemismootor tõrkus töötamast. Nimelt pidi see turvarežiimi korral automaatselt sulgema, et juhitamatu teleskoop enda optikat kogemata Päikesesse ei suunaks. Õnneks midagi sellist ei juhtunud ning luugi varumootor on nüüdseks testitud ja töökorras.

Kõnealune Hubble arvuti laboris.
Isegi kui Hubble tehnika vastu peab, ei saa see vastu füüsikale. Asudes maapinnast vaid pooletuhande kilomeetri kõrgusel põrkub see pidevalt Maa hõreda atmosfääriga, langedes üha madalamale orbiidile. Minevikus on teenindusmissioonid seda kõrgemale lükanud, kuid enam mitte. Lõplikult Maa amosfääri peaks see kukkuma ja seal ära põlema millalgi 9-19 aasta jooksul. Seda muidugi juhul kui seda mingil moel vahepeal tagasi ei lükata. See tundub aga viimaste rikete valguses üsna ebatõenäoline.

esmaspäev, 21. juuni 2021

Kätte on jõudnud aasta pikim päev

Täna hommikul kell 6:31 jõudis põhjapoolkeral kätte suvine pöörihetk ehk moment mil Maa põhjapoolus saavutas suurima kalde Päikese poole. Seega oli möödunud öö on meie jaoks aasta lühim* ning tänane päev tuleb aasta pikim* - teisisõnu pööripäev. Ühtlasi algas astronoomiline suvi.

Tuleb nentida, et nüüdsest peale muutuvad päevad jälle lühemaks ja ööd üha pikemaks. See tähendab, et astronoomiahuvilised võivad ennast lohutada, et peagi avaneb meil jälle võimalus näha öötaevas midagi enamat kui vaid kõige heledamaid tähti.
*Tallinnas loojus eile Päike kell 22:43 ning tõusis hommikul kell 04:03 ehk öö kestuseks oli 5 tundi ja 20 minutit. Tänase päeva pikkuseks on 18 tundi ja 40 minutit. Liikudes veidi lõuna poole, need kestused vastavalt pikenevad ja lühenevad. Näiteks Valgas kestis möödunud öö 5 tundi ja 53 minutit (33 minutit pikem) ning tänane päev 18 tundi ja 7 minutit (33 minutit lühem).
Sellest, et miks päikesetõusude ja -loojangute ajad Eestis erinevad ja millisel määral, saab lugeda siit: https://www.astromaania.ee/.../lugeja-kusib-millisel...

neljapäev, 17. juuni 2021

Juno möödalend Päikesesüsteemi suurimast kuust

Eelmisel nädalal sooritas Jupiteri uuriv Juno kosmosesond oma seni lähima möödalennu Päikesesüsteemi suurimast kuust Ganymedesest. Manöövri käigus, mille eesmärgiks oli sondi tiirlemisperioodi lühendamine, möödus Juno Ganymedese pinnast vaid tuhande kilomeetri kauguselt. Varasemalt on seda jäist hiiglast, mille mõõtmed ületavad isegi planeet Merkuuri, uurinud Pioneer 10 ja 11, legendaarsed Voyagerid, Galileo ja New Horizon sondid.

Värsked fotod näitavad hiidkuu peamiselt veejääst koosnevat pinda, millel on näha heledad nooremad kokkupõrkejäljed, tumedad vanemad alad ning arvukad vaod ja jutid, mille teke arvatakse seotud olevat jääkilpide omavahelise nihkumisega. Ganymedese sadu kilomeetreid paksu jääkooriku all arvatakse loksuvat vedela vee ookean, mida soojendavad kuu ja planeedi vahelised loodejõud. On spekuleeritud, et sealses pimedas, kuid soojas ja vulkaanilises keskkonnas võib olla miljardite aastate jooksul tekkinud elu. Paraku pole meil seda kütkestavat hüpoteesi võimalik olemasoleva tehnoloogia abil (veel) tõestada ega välistada. Aga mõelda ja unistada võib...

Ganymedes avastati 1610. aastal Galileo Galilei poolt ning seda on soodsate vaatlustingimuste korral võimalik Jupiteri ümber tiirlemas (koos Io, Kallisto ja Europaga) näha isegi binokliga.
NASA Juno sond on Jupiteri ümber tiirelnud 2016. aastast peale ning selle peamisteks eesmärkideks on gaasihiiu koostise, gravitatsiooni ja magnetvälja uurimine. Kogutud andmed annavad loodetavasti aimu selle tekkimise, siseehituse, veesisalduse ja massijaotuse kohta. Hetkel peaks sond oma tööd jätkama kuni 2025. aastani, peale mida see kukutatakse Jupiteri atmosfääri.

teisipäev, 15. juuni 2021

Parimad fotod päikesevarjutusest

 Valik fotosid eelmise nädala päikesevarjutusest nähtuna maailma eri paigust.

Dan Kitwood, London.

Ross McLendon, USA

John Kraus, USA

Zev Hoover, USA

Autor: whirled_trade_center@tutanota.com, asukoht USA.

Parisa Aberi, Kanada

Thomas Casey, USA

Rick Fensch, USA

Göran Strand, Rootsi (all nurgas on näha kui suur paistaks Maa samalt kauguselt).

Johannes Hildebrandt, Saksamaa

James Li, Mongoolia

Chirag Bachani, USA

Eric Achkar, Šveits


Brandon Berkoff, USA

Luo Hongyang, Hiina

Tomasz Wisniewski, Poola

Tejus Shah, USA
 
Petr Horálek, Tšehhi

Doug Pham, Kanada

Kerry-Ann Lecky Hepburn, Kanada

Dana Weisbrot, USA

Gary Hershorn, USA

Julio Cortez, USA
 
Thierry Legault, Prantsusmaa

Varjutus nähtuna DSCOVR nimeliselt satelliidilt. Pildiseeriat saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=k6__jTFJ-fY

Elliot Severn, USA

Vene satelliit Meteor-M poolt pildistatud foto Kuu varjust Põhjapooluse kohal. All on selgelt näha ka Eesti, mis oli sel ajal pilvedest suhteliselt puhas.


reede, 11. juuni 2021

Päikesevarjutuse vaatlus Tõrvas 10. juuni, 2021

Eilne päikesevarjutus Egon Bogdanovi kaamera läbi. Huvilisi tuli Tõrva keskväljakul asuva ahju juurde hulgi ning igas vanuses. Täname kõiki, kes tulla said!














neljapäev, 10. juuni 2021

Astronoomiaklubi astrofoto: Kuu poolt varjutatud Päike

Tänane päikesevarjutus pildistatud läbi meie päikesefiltriga varustatud teleskoobi. Päikese fotosfääril (nähtav pind) on säbrulise mustrina märgatav selle inimlikes ajaskaalades igikestev pulbitsemine ning mõned pisikesed tumedamad päikeseplekid. Päikese ees asunud Kuu servas võib eristada selle vahelduvaid mägesid ja orgusid...

Olgu öeldud, et foto koosneb tegelikult kusagil kolmekümnest parimast kaadrist ning realistikuma värvuse andmiseks on see tehislikult värvitud (filtri tõttu oleks Päike helelillat värvi).
Teleskoobiks 203/1200mm Newton, monteering Skywatcher EQ6R-PRO, filter Baader OD 5.0, kaamera Nikon D5600, ISO 100, säri 1/1000s. Programmid PIPP, Autostakkert, Registax, Photoshop.


kolmapäev, 9. juuni 2021

Päikesevarjutus Tõrvas

Nagu paljud nüüdseks lugenud ja kuulnud on, siis neljapäeval (10. juuni) ajavahemikus kell 12:54 - 15:14 on meie maalt vaadeldav osaline päikesevarjutus. Selleks puhuks oleme Tõrva Veskijärve ääres kõrguva Tõrva ahju kõrval korraldamas avalikku vaatlust, kus Päikese ette libisevat Kuud saab oma silmaga läbi teleskoobitoru näha.

Mõni aeg tagasi vaatasime Tõrva Veskijärve kaldal asuva Tõrva ahju kõrval Kuud. Sama teeme homme. Ainult, et seekord on Kuu taga ka Päike. Foto: Egon Bogdanov

Selleks on meil teleskoobi ette asetatud spetsiaalne päikesefilter, mis teeb vaatluse inimsilmale turvaliseks (ilma filtrita ei tohiks Päikest mingil juhul üritada teleskoobi või binokliga vaadata!). Lisaks on meil tänu ühele lahkele kodanikule huvilistele jagada terve hulk keevitusklaase, läbi mille on varjutust samuti hea jälgida.

Lahke inimene andis meile vaatluseks terve karbi nõukaaegseid keevitusklaase. Suur tänu Ergo Sillatile.

Kohal oleme 15 minutit enne kella ühte ja lahkume koos Kuuga Päikese eest.
Üritus on tasuta ja kõik on oodatud.