Neljapäev, 17. juuni 2021

Juno möödalend Päikesesüsteemi suurimast kuust

Eelmisel nädalal sooritas Jupiteri uuriv Juno kosmosesond oma seni lähima möödalennu Päikesesüsteemi suurimast kuust Ganymedesest. Manöövri käigus, mille eesmärgiks oli sondi tiirlemisperioodi lühendamine, möödus Juno Ganymedese pinnast vaid tuhande kilomeetri kauguselt. Varasemalt on seda jäist hiiglast, mille mõõtmed ületavad isegi planeet Merkuuri, uurinud Pioneer 10 ja 11, legendaarsed Voyagerid, Galileo ja New Horizon sondid.

Värsked fotod näitavad hiidkuu peamiselt veejääst koosnevat pinda, millel on näha heledad nooremad kokkupõrkejäljed, tumedad vanemad alad ning arvukad vaod ja jutid, mille teke arvatakse seotud olevat jääkilpide omavahelise nihkumisega. Ganymedese sadu kilomeetreid paksu jääkooriku all arvatakse loksuvat vedela vee ookean, mida soojendavad kuu ja planeedi vahelised loodejõud. On spekuleeritud, et sealses pimedas, kuid soojas ja vulkaanilises keskkonnas võib olla miljardite aastate jooksul tekkinud elu. Paraku pole meil seda kütkestavat hüpoteesi võimalik olemasoleva tehnoloogia abil (veel) tõestada ega välistada. Aga mõelda ja unistada võib...

Ganymedes avastati 1610. aastal Galileo Galilei poolt ning seda on soodsate vaatlustingimuste korral võimalik Jupiteri ümber tiirlemas (koos Io, Kallisto ja Europaga) näha isegi binokliga.
NASA Juno sond on Jupiteri ümber tiirelnud 2016. aastast peale ning selle peamisteks eesmärkideks on gaasihiiu koostise, gravitatsiooni ja magnetvälja uurimine. Kogutud andmed annavad loodetavasti aimu selle tekkimise, siseehituse, veesisalduse ja massijaotuse kohta. Hetkel peaks sond oma tööd jätkama kuni 2025. aastani, peale mida see kukutatakse Jupiteri atmosfääri.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar