teisipäev, 30. jaanuar 2024

Varajaste galaktikate kuju varasjases universumis

Mõeldes valguse liikumiskiiruse* lõplikusele, pole raske mõista, et miks üha sügavamale universumisse vaadates oleme me ühtlasi sunnitud vaatama ajas tagasi. Selles mõttes on teleskoobid otsekui ajamasinad ning inimkonna käsutuses pole hetkel võimsamat ajamasinat, kui seda on James Webbi kosmoseteleskoop, mis lisaks nähtavale valgusele suudab koguda soojus- ehk infrapunakiirgust, milleks nähtav valgus paisutavat univerusumit läbides tahest-tahtmata muutub.

Webbi jäädvustus universumisügavustest Cosmic Evolution Early Release Science (CEERS) programmi raames.
Nüüdseks on Webb (ja ka teised võimekad kosmoseteleskoobid) jäädvustanud universumit sellisena nagu see paistab kuni vaid 600 miljoni aasta vanusena ning seal nähtavate varajaste galaktikate osas võib juba teha teatavat statistikat. Nimelt näeme enda lähiümbruses ehk siis teisisõnu tänapäevases universumis peamiselt kaht tüüpi suuri galaktikaid - spiraalseid ja elliptilisi. Esimeste puhul on tegu väga õhukeste, reeglina palju tolmu ja gaasi sisaldavate ketastega, mille sisemine struktuur moodustab kahest või enamast spiraalharust. Nende keskel paisub veidi paksem vanematest tähtedes mõhn või varb ning neid ümbritseb hõre sfääriline halo. Parimaks selliseks näiteks on meie endi Linnutee. Elliptilised galaktikad, arvatavasti moodustunud spiraalgalaktikate põrkudes ja ühinedes, on seevastu gaasist ja tolmust praktiliselt puhtad, veidi kokku surutud võrdlemisi ümarad tähtede süsteemid.

Vaadates ajas tagasi universumi lapsepõlve, joonistuvad toonastest suurematest galaktikatest välja teistsugused grupid. Neist kõige arvukamad näivad olevat väljavenitatud sigari- ja surfilaua kujuga galaktikad, mis näivad moodustavat lausa 50-80% kõikidest vaadeldatud galaktikatest. Olgu öeldud, et tänapäevases universumis on sellised kõige haruldasemad. Neile järgnevad osakaalu poolest lendava taldriku (frisbee) ja sfäärilise kujuga galaktikad - ehk siis galaktikad, millele sarnanevaid näeme kõige enam tänapäeval.

Enamus varajastest galaktikatest näib olevat kujult väljavenitatud. Vähim on sfäärilisi galaktikaid.

Galaktikate liigitus 3D kuju järgi. Järjekord vastupidiselt osakaalule.

Igaks juhuks tuleks mainida, et tegemist on veel üsna esialgsete hinnangutega, kuna galaktikate kuju, mõõtmete, kauguste ja muude omaduste täpsem väljaselgitamine on aeganõudev protsess. Kuid hetkel võib juba üht-teist galaktikate evolutsiooni kohta järeldada küll. Näiteks kindlasti ei näi asi olevat päris nii lihtne ja sujuv kui alles mõni aeg tagasi arvatud, et varajane universum oli täidetud paljude pisikeste ebakorrapäraste galaktikatega, mis üksteisest neelates üha suuremateks paisusid ning alles seejärel omanäolised struktuurid omandasid. Need olid olemas juba üllatavalt varakult.
*termin valguse kiirus on vaatamata oma laiale levikule natukene eksitav. See justkui vihjaks, et valgus on kuidagi eriline. Tegelikult võiks seda sama kiirust või õigemini kiirusepiirangut nimetada massita osakeste eksisteerimisolekuks (vaakumis). Massita osakesed on footonid, gluuonid ja gravitonid. Neist esimene vahendab elektromagnetismi (milleks on ka valgus), teine kvarke prootonite ja neutronitena koos hoidvat tugevat tuumajõudu ja kolmas (hetkel veel puhtalt hüpoteetiline) osakene gravitatsiooni. Nii liiguvad ka näiteks gravitatsioonilained valguse kiirusel. Massiga osakesi, millest koosneb igasugune mateeria, saab kiirendada peaaegu valguse kiiruseni, kuid mitte kunagi täpselt selleni.

esmaspäev, 29. jaanuar 2024

SLIM ärkas!

Ootamatult head uudised Kuult - näib, et Jaapani SLIM maandur on ärganud ellu. Täna hommikul teatas Jaapani kosmoseagentuur JAXA, et selle maanduri päikesepaneelid on hakanud tootma voolu ning side maanduriga on taastunud. Kuna maandur näis sellega kaasas olnud minikulguri foto järgi lebavat püstiselt oma küljel, siis võib päikesevalguse nurk olla vahepeal Kuul piisavalt muutunud, et osa sellest langeb nüüd päikesepaneelidele.

Igatahes on JAXA kibekiirelt asunud missiooni jätkama, analüüsides maanduri spektroskoop-kaameraga sealsete kivimite koostist. All SLIMi lähifoto kivist, millele on antud hüüdnimi "mängupuudel".

Neljapäeval saabub SLIMi maandumispaika kahenädalane öö, millega kaasnevaid külmakraade ei ole maandur disainitud üle elama.

laupäev, 27. jaanuar 2024

LRO pildistas Kuu pinnal SLIM-i

All Kuu ümber viimased 14 aastat tiirelnud Lunar Reconnaissance Orbiteri (LRO) foto Jaapani kuumaandurist SLIM. Viimane teatavasti maandus 19. jaanuaril Kuul Nektari mere lähistel Theophiluse kraatri kõrval. Paraku laskus maandur Kuu pinnale veidi vale nurga all, mistõttu vaatavad selle päikesepaneelid Päikesest eemale. Sellega kaasas olnud minikulgurid aga töötavad ja saadavad Maale fotosid.

Kui nüüd keegi küsib (kindlasti küsib), et kui LRO suudab Kuul pildistada pisikest Jaapani maandurit, siis miks ei võiks see pildistada kuulsate Apollo missioonide maandumispaiku, siis...see on seda teinud. Juba ammu. Neid fotosid näeb siit: https://svs.gsfc.nasa.gov/31052/

reede, 26. jaanuar 2024

Ingenuity missioon on lõppenud

Eile tegi Marsil oma viimase lennu kopterdroon Ingenuity, mis on marsikulgur Perseverancele peaaegu viimased kolm aastat seltsi ja tuge pakkunud. Selle niigi üle ootuste pikaks veninud missiooni lõpetas kehv maandumine, mille tulemusel näib droon olevat kaotanud tüki ühest enda kahest labast. Sellises olukorras õhkutõusu üritamine tähendaks tõenäoliselt, et droon lendab tasakaalustamata labast tekkiva vibratsiooni tulemusel lihtsalt tükkideks. Sellisena on seda natukene jama tulevikus muuseumi tuua.

Kulguri foto eemal päikesepaneelidega akusid laadivast Ingenuityst.

Ingenuity marsikulgur Perseverance kõhu all.

Vaade Marsile lennult.

Drooni vari Marsi pinnal esimese lennu ajal.

Eilne foto droonilaba varjust. Kusagil kolmandik sellest on murdunud.
Algselt eelkõige tehnoloogiliseks demonstratsiooniks mõeldud Ingenuityst sai 19. aprillil 2021 esimene teise planeedi (või kuu) atmosfääris lennanud motoriseeritud lennumasin*. Ühtekokku sooritas 1,8 kilogrammise massiga (Marsi 1/3 gravitatsioon tähendab, et seal kaalub see vaid 600grammi) ja 1,2 meetrise tiivaulatusega Ingenuity 72 lendu, viibides kokku õhus 2 tundi, 8 minutit ja 55 sekundit ning lennates maha 17.242 kilomeetrit. Selle käigus aitas see marsikulgur Perseverancel luurata välja turvalisemat teekonda ja huvitavamaid objekte ning pildistas Jezero kraatris kulguri jaoks raskesti ligipääsetavaid piirkondi. Sellisena tõestas see ennast asendamatu kaaslasena taolistel missioonidel ja tõenäoliselt kasutatakse Ingenuity põhjal valminud edasiarendusi ka edaspidi Marsi uurimiseks.

Perseverance ja Ingenuity Marsil. Foto(d) on tehtud vahetult peale drooni planeedile asetamist Perseverance robotkäpa otsast. Käpp ise on fotolt digitaalselt eemaldatud.

Ingenuity esimesest lennust ja Marsi ülihõreda atmosfääri poolt põhjustatud väljakutsetest taoliseks lennuks kirjutasime siin: https://www.astromaania.ee/.../video-marsidroon-ingenuity...
*täiesti esimese lennu teise taevakeha atmosfääris sooritasid Nõukogude Liidu Vega 1 ja Vega 2 sondidega kaasas olnud robotõhupallid 1985. aastal Veenuse atmosfääris. Tegemist oli aga vabalt hõljuvate ja juhitamatute lennumasinatega.

neljapäev, 25. jaanuar 2024

SLIM maandus Kuule küllili

Nonii. Lõpuks on Maale jõudnud esimene foto Jaapani kuumissioonilt, mis nägi ette lisaks SLIM nimelisele maandurile Kuule kahe minikulguri (LEV-1 ja LEV-2) toimetamist. 19. jaanuaril Eesti aja järgi kell 17:20 SLIM Kuu pinnale ka laskus, kuid varsti peale seda avastati, et selle päikesepaneelid ei edasta akudesse voolu.

Nüüd siis teame läbi LEV-2 foto, milles probleem. Nimelt peaks maandur puhkama ühel oma küljel (fotol vasakul küljel), mitte sedasi pea peal. Kuidas maandur ennast niimoodi Kuu tolmu parkis, on hetkel ebaselge, kuid fotolt võib järeldada, et nüüdseks tühjenenud akudega SLIM enam oma talveunest ei ärka. Selleks vaatavad päikesepaneelid liiga vales suunas. Või äkki siiski?

Seevastu tundub, et mõned hetked enne Kuu pinnale jõudmist maanduri seest eemale heidetud kulgurid on mõlemad igati töökorras (LEV-2 saab Maaga suhelda läbi suurema LEV-1) ja toimetavad meie kaaslasel usinalt ringi.
SLIM missioonist kirjutasime siin: https://www.astromaania.ee/2024/01/jaapani-kuundur-suundub-kuule-kuunduma.html

Süvataeva objektid ja nende suurused taevas

USA astrofotograaf Nicholas Large fotomosaiigid 47 tuntuma süvataeva objektiga on ideaalsed visuaalsed võrdlused saamaks aimu nende näilisest suurusest taevas. Objektide seast leiab meile kõigile tuntud Kuu kõrvale seatuna galaktikaid, udukogusid, planetaarudusid, peegeldusudusid, kerasparvi, hajustäheparvi ja supernoovajäänukeid. Olgugi nende tegelikud mõõtmed ulatuvad paarist valgusaastast planetaarudukogude puhul kuni sadade tuhandete valgusaastateni galaktikate näol, varieeruvad samal määral ka nende kaugused meist.

Näiteks umbes kuue valgusaasta laiune Heeliksi planeetaarudu (esimesel mosaiigil tähisega n) asub meist "vaid" 650 valgusaasta kaugusel siinsamas meie enda Linnutee galaktikas. Samas r tähist kandev Tuuleratta galaktika läbimõõt on ligemale 170 tuhat valgusaastat, kuid see asub meist ka umbes 20 miljonit valgusaasta kaugusel. Selle tulemusel paistavad kaks väga erinevat objekti meie taevas enam-vähem sama suurtena. Pole siis midagi imestada, et kuni alles sadakond aastat tagasi arvati nüüdseks meie lähinaabruskonna galaktikatena tuvastatud saaruniversumid olevat lihtsalt veidrat tüüpi udukogud Linnutees. Paljudele toonastele astronoomidele ei tahtnud kuidagi pähe mahtuda universumi tegelikud mõõtmed. Tänaseks on isegi miljardite valgusaastate kaugusel asuvate galaktikate uurimisest saanud astronoomiline igapäev.
Suuremalt: https://i.redd.it/chart-apparent-size-comparison-deep-sky...

a) Plejaadid või Taevasõel
b) Delfiinipea udukogu
c) Suur Orioni udukogu ja Jooksva mehe udukogu
d) Leegi ja Hobusepea udukogud
e) Rosetti udukogu
f) Trifiidi udukogu
g) Krabi supernoovajäänuk
h) Kolmnurga galaktika
i) Andromeeda galaktika
j) Suur Amburi täheparv
k) Rõnga planetaarudu
l) Luige udukogu
m) Herkulese kerasparv
n) Heeliksi planetaarudu
o) Hantli planetaarudu
p) Põhja-Ameerika udukogu
q) Veekeerise galaktika
r) Tuuleratta udukogu
s) Perseuse kaksikparv
t) Kotka udu (sh Loomise sambad)
u) Kalifornia udukogu
v) Bode ja Sigari galaktikad
w) Laguuni udukogu

Suuremalt: https://i.redd.it/chart-apparent-size-comparison-deep-sky...

a) Rho Ophiuchi pilvekompleks
b) Millimallika supernoovajäänuk
c) Leegitseva tähe udukogu
d) Sinise hobusepea udukogu
e) Koonuse ja Rebasekarva udukogu
f) Varjatud galaktika
g) Lõvi udukogu
h) Konnakullese udukogu
i) Spagetti supernoovajäänuk
j) Ingli udukogu
k) Kajaka udukogu
l) Vähi udukogu
m) Kassikäpa udu
n) Kassiopeia vaim
o) Hinge udukogu
p) Casperi udukogu
q) Loweri udukogu
r) Poolkuu udukogu
s) Elevandilondi udukogu
t) Südame udukogu
u) Nõiapea udukogu
v) Loori udukogu
Mosaiigil kujutatud objektid on kõik jäädvustatud nelja aasta jooksul sama kaamera ja teleskoobiga ning hiljem hoolikalt üksteise kõrvale asetatud ja tähistatud. Nende keskel olev täiskuu (läbimõõt 30 kaareminutit) annab üsna hea ettekujutuse nende mõõtmetest taevas. Kui üksikud täheparved ja näiteks Andromeeda galaktika hele tuum välja arvata, ei ole neist objetidest enamike võimalik näha palja silmaga ning isegi nende teleskoobiga nägemiseks tuleb omada võrdlemisi kogukat vaatlustehnikat. Nähtavaks muutuvad need alles tundide viisi teleskoobi ja kaameraga valgust kogudes.
Nicholas Large kasutas nende pildistamiseks võrdlemisi tagasihoidliku tehnikat: monteering IOptron SkyGuider, kaamera Nikon D5300 (astromod) ja teleskoop William Optics Zenithstar 61II + flattener (360mm). Fotode töötlemiseks programm nimega PixInsight.

Nicholas Large oma tehnikaga.

Ümbes kümmetkonda neist objektidest oleme ka meie suutnud viimase viie aasta jooksul jäädvustada. Selle arvu väiksuse mugavaks vabanduseks saame tuua eestimaise kliima (talvel pilves, suvel liiga valge), milles viibides tuleks sama kollektsiooni kokku panemiseks vist keskmisest elueast mõned korrad kauem elada. Sellegipoolest pakkusime ja pakume tänaseni kõigil huvilistel võimalust mõnd meie astrofotot lõendtrükis endale seinale tellida ning sellega toetada meie klubile uue teleskoobi soetamist. Lisainfo: https://www.astromaania.ee/.../otsta-pilt-ja-aita-klubil...

esmaspäev, 22. jaanuar 2024

Meteoor 2024 BX Saksamaa taevas

Ööl vastu pühapäeva, kohaliku aja järgi kell 1:32, sisenes Berliini lähistel atmosfääri umbes meetrine meteoroid tähisega 2024 BX, mis loetud sekunditega tulekerana laiali pudenes. Hetkel üritatakse leida selle maapinnani jõudnud fragmente.

2024 BX1 avastati kõigest kolm tundi enne Maale jõudmist Ungari astronoom Krisztián Sárneczky poolt Konkoly observatooriumis. Teadlane jagas hoiatust meteoorist 75 minutit enne selle ilmumist läbi Rahvusvahelise meteoori organisatsiooni (International Meteor Organization) kodulehe. Nii said mõned unetud huvilised oma kaameratega välja meteoori ilmumist jäädvustama minna. Oleks meteoor saabunud mõned tunnid varem, oleks seda ilmselt näinud miljonid Saksamaal, Poolas ja Tšehhis.
2024 BX1 näol on tegemist seni kaheksanda meteooriga, mille Maale langemist on ette ennustatud. Kuna selle langemisnurk näis olevat suhteliselt järsk ning kiirus aeglane, loodavad meteoriidikütid leida sellest ka füüsilisi jälgi.
All Michael Aye video 2024 BX1 langemisest.



pühapäev, 21. jaanuar 2024

Crew Dragon põkkumas Rahvusvahelise kosmosejaamaga

Fotod täna hommikul Rahvusvahelise kosmosejaamaga põkkuma asunud Crew Dragon kosmoselaevast umbes 400 kilomeetri kõrgusel Himaalaja mäestiku kohal. Laeva pardal viibisid USA-Hispaania astronaut Michael López-Alegría, Itaalia astronaut Walter Villadei, Türgi päritolu missioonispetsialist Alper Gezeravcı ja Rootsist pärit astronaut Marcus Wandt. Praeguseks hetkeks on nad kõik kosmosejaama avasüli vastu võetud. Videot nende saabumisest ja lühidast pressikonverentsist näeb siit: https://www.youtube.com/watch?v=mRz8oKZUSfY





reede, 19. jaanuar 2024

SLIM maandus Kuul

Jaapani kuumaandur SLIM maandus täna Eesti aja järgi kell 17:20 edukalt Kuul. Paraku on Jaapani kosmoseagentuur (JAXA) teatanud, et millepärast ei näi maanduri päikesepaneelid töötavat ning see toimib hetkel akutoitel, mida jätkub veel loetud tundideks. On väike lootus, et probleemid on tingitud maanduri ebasoodsast nurgast Päikese suhtes (näiteks see asub kallakul) ning Kuu päeva edenedes see paraneb. Pole aga kindel, kas maandur suudab peale voolu täielikku kadumist ka uuesti ärgata.

maanduriga kaasas olnud minikulgurid LEV-1 (vasakul) ja LEV-2. Esimene neist liigub hüpates, teine veeredes. LEV-1 on suuteline Maaga iseseisvalt sidet pidama. Foto on tehtud tõenäoliselt enne missiooni laboris.

SLIMi pardal olnud kaks minikulgurit on aga Kuu edukalt pinnale vabastatud ning oodatakse nende esimesi fotosid. Igatahes on Jaapanist saanud ajaloo viies riik, kellel on õnnestunud Kuule pehmelt maanduda ja SLIMi revolutsiooniline navigatsioonisüsteem on ennast tõestanud. Palju õnne!

Jaapani kuundur suundub Kuule kuunduma

Käimas on tõsine võidujooks Kuule. Alles kirjutasime USA kuumaandurist Peregrine, mis paraku kütuselekke tagajärjel kunagi oma sihtkohta ei jõua (vt. paar postitust tagasi). Eesti aja järgi täna kell 17:20 üritab aga Kuul maandumist Jaapani kosmoseagentuuri (JAXA) maandur nimega SLIM, mis startis meie kaaslase poole teele juba eelmise aasta septembris. Edu korral saaks Jaapanist viies riik, mis on suutnud Kuul pehmelt maanduda (Nõukogude Liidu, USA, Hiina ja India järel).

Kunstniku nägemus SLIMist Kuul.

SLIMi, mis on lühend inglisekeelsest fraasist Smart Lander for Investigating Moon (nutimaandur Kuu uurimiseks), omapäraks teiste sarnaste masinate kõrval on selle ülitäpne navigatsioonisüsteem. Kasutades oma kaameraid võrdleb see pidevalt Kuust teiste sondide abil tehtud eelnevaid kõrglahutuslikke fotosid eesmärgiga autonoomselt maanduda 100 meetrise täpsusega etteantud koordinaatidele. Seniste erinevate maandurite (või siis kuundurite) täpsus on olnud mõned ruutkilomeetrid. Isegi inimese poolt juhitud Apollo 11 Eagle maandurile oli maandumiseks ette nähtud 20 kilomeetri pikune ja 5 kilomeetrit lai koridor. Sellel põhjusel Kuusnaipri hüüdnime kandva SLIMi edu korral võib sellisest süsteemist saada järgmise põlvkonna kuumaandurite standard.

SLIMi maandumispaik Kuul.

JAXA, Sony ja Tomy Co poolt väljaarendatud minikulgur, mille suurust võiks võrrelda apelsiniga ning millel on kaks poolkera kujulist ratast.

Suhteliselt tagasihoidlikus mõõdus SLIM kannab lisaks mitmele teadusinstrumendile kaht minikulgurit. Klassikaliste rataste asemel kasutab neist esimene liikumiseks hüppamist ja teine pallina veeremist. Mõlemad on varustatud kaameratega.

SLIMi maandumispaigaks on tasandik Nektari mere lähistel 270 meetrise läbimõõduga Shioli kraatri kõrval. Kraater ise asub omakorda suurema 98 kilomeetrise läbimõõduga Cyrilluse kraatri sees.
Möödunud aasta aprillis üritas Kuul maandumist ettevõtte ISpace maandur Hakuto, mis paraku lõppes ebaõnnestumisega. Sellest kirjutasime siin: https://www.astromaania.ee/.../jaapani-ispace-ettevote...
SLIMi asukohta reaalajas ja maandumist otseülekandes saab jälgida siit: https://www.youtube.com/live/I8cb9VjAVMk?si=fRWl5Sc5SpAyeLu

Teleskoobivaatlus Tõraveres

Täna õhtul algusega kell 19 räägib Tartu Ülikooli astronoom Taavi Tuvikene Tõravere observatooriumis* üksikasjalikult meie talvetaeva kõige heledamast ja tuntumast täheparvest Taevasõelast (teiste nimedega Plejaadid, M45 või Subaru). Tähtede õhtu nimelise ürituse info leiab siit: https://facebook.com/events/s/tahtede-ohtu-toraveres-taevaso/1014014776330735/

Aasta esimestel päevadel Tõrvast pildistatud Taevasõel (M45).
Kasutatud tehnika: Teleskoop Sharpstar EDPH61 III, monteering EQ6R-PRO, kaamera ASI071MC Pro. 60x120sek + 47x240sek(+50 flat, 50 dark flat, 50 dark), gain 90, offset 0, filter Optolong L-Pro. Gideeritud. PHD2, N.I.N.A, PixInsight.
Täissuuruses (meie Astrobin kontol): https://www.astrobin.com/full/91r029/0/

Et teooria ei jääks ilma vaatleva praktikata, on sündmuse raames oma hobiteleskoobiga vaatlust teostamas ka Tõrva Astronoomiaklubi. Loengu või suure hulga huviliste olemasoleval mitme loenguga paralleelselt vaatleme üheskoos kõnealust Taevasõela, üle poole valgustatud Kuud ja planeet Jupiteri. Huvitaval kombel asuvad täna kõik need kolm heledat objekti enam-vähem sirgelt lõunataevas reas - Taevasõel vasakul, Kuu keskel ja Jupiter paremal.

Kuvatõmmis rakendusest Stellarium, mis näitab, et täna õhtul on Taevasõel, Kuu ja Jupiter huvitaval kombel kõrgel lõunataevas reas.

Tõrva Astronoomiaklubi teleskoop vaatlemiseks. Pildistamiseks on meil veidi teine tehnika.

Vaatlus algab kell 19 niinimetatud suure teleskoobi torni kõrval ja kestab kusagil kella 21ni. Hetkel lubavad ilmaprognoosid õhtul Tõravere kohale vahelduvat pilvisust. Enese väga soojalt riidesse panek on tungivalt soovitatav.
Kuna teleskoobist sisse üle ühe inimese korraga vaatama ei mahu, siis vahepeal saab külastada tornis sees asuvat (sooja) Stellaariumi ja uudistada põhjamaade suurimat optilist teleskoopi (millest paraku täna läbi vaadata ei saa). Lisaks saab sisse astuda torni kõrval asuvasse kosmosepunkrisse.
Näeme seal!
*Observatoorium Tõraveres kannab ametlikku nime Tartu ülikooli observatoorium.

neljapäev, 18. jaanuar 2024

Selfie orbiidilt

Tõenäoliselt ühe muljetavaldama selfie* klõpsas Jaapani kosmoseagentuuri (JAXA) astronaut Akihiko Hoshide 5. septembril 2012 teostades Rahvusvahelise kosmosejaama läheduses remonttöid. Huvitaval kombel on fotol tema ainus inimene (koos üle õla paistva Päikesega), kuid seevastu tema kiivris on peegeldatud terve ülejäänud maailm ja seega kõik inimesed sellel või selle orbiidil. Ehk siis foto on korraga nii portree kui massifoto.

*eestipäraselt tõlgitakse selfie kui "enekas". Sellisena hääletati see 2013. aastal ülekaalukalt aasta koledaimaks sõnaks. "Endel" on veidi parem.

kolmapäev, 17. jaanuar 2024

Vulcan Centaur viis Kuu poole rikkis kuunduri

8. jaanuaril startis ULA uue raketi Vulcan Centaur pardal USA ettevõtte Astrobotic mehitamata kuumaandur Peregrine. Kuigi rakett töötas laitmatult ning maandur eraldus selle küljest edukalt, avastati loetud tunnid hiljem, et maandur lekib kütust. Lekke poolt põhjustatud (reaktiiv)tõukejõud tähendas, et maanduri päikesepaneelide õige nurga all hoidmiseks tuli kulutada pidevalt lisakütust ning sellises olukorras ei jäänud muud võimalust kui tunnistada, et maanduri 26. jaanuariks planeeritud kuundumine jääb paraku ära.

ULA uue raketi Vulcan Centaur start 8. jaanuaril.

Praeguse seisuga tundub, et hetkel Maast 350 tuhande kilomeetri kaugusel asuv maandur kukub 18. jaanuaril tagasi Maale, kus see atmosfääris lihtsalt ära põleb. Kuigi maanduri mootorid ja elektroonika on töökorras ning kütust veel järel piisavalt, et maanduri vabalangemistrajektoori muuta ning see Maa ümber tugevalt elliptilisele orbiidile tiirlema jätta, võeti selline otsus vastu, et mitte Maa-Kuu vahelist ruumi sisuliselt otstarbeta tehnikaga risustada.

Hetkeseisuga ei ole endiselt teada, et mis täpsemalt Peregrine kütuselekke põhjustas, kuigi maanduri pardalt jäädvustatud fotod näitavad mingisugust mehhaanilist vigastust.
Peregrine kannab oma pardal kaht minikulgurit (USA ja Mehhiko päritolu) ning arvukalt erinevaid teaduslikke instrumente ja detektoreid Kuul valitseva keskkonna uurimiseks. Lisaks leiab sellelt mitu ajakapslit kõikjalt maailmast ning väikeses koguses 67 erineva inimese kremeeritud jäänuseid ja DNAd (taolisi kosmosematuseid korraldab eraettevõte Celestis). Algselt Kuule jõudma pidanud tuhk ja DNA proovid, kelle seast leiab nimesid nagu Gene Rodenberry, George Washington, Dwight Eisenhower ja John F. Kennedy, naasevad nüüd oma koduplaneedile. Kus see peaks täpsemalt aset leidma, veel ei osata (või taheta) öelda.

Paraku selline kunstniku nägemus Peregrinest turvaliselt Kuu pinnal asumas, ei saa lähiajal tegelikkuseks.

Foto Peregrine pardalt, kus on näha kortsus keredetaile.

Disaini poolest kuni 265 kilogrammist lasti kandev Peregrine on esimene USA pinnal ehitatud kuumaandur peale Apollo mehitatud missioone ning osakene NASA CLPS (Commercial Lunar Payload Services) programmist, mille eesmärgiks on leida eraettevõtete seast partnereid tulevaste Artemise mehitatud kuumissioonide ja -baaside toetamiseks. Sisuliselt otsib NASA ettevõtteid, kes suudaksid võimalikult soodsalt ja töökindlalt vedada Kuule erinevat varustust (kütust, toitu, varuosasid jne).
Astroboticu Peregrine oli sellise programmi esimene katse. Järgmiseks on kavas Kuu poole saata maandur nimega Nova-c, mille on ehitanud USA ettevõte Intuitive Machines. Seekord SpaceX Falcon raketti kasutav start peaks aset leidma juba veebruaris. Sellele järgneb veel üks Nova-C start, seejärel üritab sama Firefly Aerospace poolt disainitud maandur nimega Blue Ghost, taaskord Astrobotics oma maanduriga VIPER jne.
Loodame, et kõiki järgnevaid saadab nüüdsest edu...

laupäev, 13. jaanuar 2024

Aita klubil teleskoop soetada

Jah. Tuleb tunnistada, et astrofotograafiaga üha paremal tasemel tegelemine on päris kulukas. Eriti kui meie astronoomiaklubil otsene sissetulekuallikas puudub ning eestlaslik uhkus niisama heade inimeste abi küsida ei kannata. Aga võib olla saab teisiti.

Olles nüüdseks juba neli aastat astrofotograafias kätt harjutanud, on meie nimele kogunenud mõned sellised astrofotod, mida päris häbi trükki lasta enam poleks. Või kui siis ainult natukene. Eksperimendi korras suuname müüki mõned sellised lõuendile trükitud vaated kosmosesse, mis viimaste aastate jooksul meie poolt Tõrva koduaiast paistvast öötaevast tabatud. Töödega tuleb igaks juhuks kaasa ka üks lehekülg, kus objekti ning selle pildistamist sügavamalt kirjeldatud...ja võib olla midagi veel.



Lõuendite hinnast rääkides on asi natukene keerulisem. Või siis just lihtsam. All oleme suuruste juurde märkinud lõuendite omahinna+postikulu. Nii palju läheb meie jaoks maksma nende trükkida laskmine, pakendamine ja seejärel kulleriga tellijale saatmine. Mitte sentigi rohkem. Seda, et kui palju te neid tellides aga MTÜ arvele ise tasuda soovite, ei hakka me täpsustama. Mitte isegi natukene. Igaühe enda otsustada.
Eksperimendi salakavalaks tagamõtteks on koguda piisavalt vahendeid soetamaks klubi arsenali üks suuremat sorti teleskoobitoru, millega oleks paras vaadelda ja pildistada juba päris kaugeid galaktikaid, Kuu üksikuid kraatreid ja Päikesesüsteemi planeete. Kõik tehtud fotod avaldame ka edaspidi vabavaralise litsentsi alusel. Huvilistele teadmiseks on meil sihikul teleskoop Celestron EdgeHD 925.
Lõuendite suurused ja omakulu:
80cmx120cm (tellimisel): 65,98
70cmx100cm (olemas): 51,98€
60cmx80cm (tellimisel: 50,98€
MTÜ Tähetipp
EE802200221065459255
Selgitus: lõuendid teleskoobiks
Meie astrofotosid saate näha ja lõuendile valida Tõrva Astronoomiaklubi Astrobini kontol siit: https://www.astrobin.com/users/Astronoomiaklubi/
Lõuendi tellimiseks võtke ühendust kas meie messengeris või kirjutage e-postile tahetipp@gmail.com. Täpsustage foto, suurus ja aadress. Kuna niiöelda lattu me väga palju töid pole tellinud, siis võivad saatmisajad kõikuda mõnest päevast paari nädalani.


NB! kõigi tellijate vahel loosime kevadisel pööripäeval välja ühe teleskoobi algajatele (Sky-Watcher Mercury 607 AZ-2). Pilte sellega ei tee ja udukogusid ei näe, aga noorel huvilisel on sellega kindlasti huvitav Kuud ja lähemaid täheparvi uurida. Meie esimene teleskoop oli kusjuures sellele väga sarnane
Kuulutus ei aegu niipea.