reede, 12. jaanuar 2024

Astronoomiaklubi astrofoto: Sõim (M44) Vähis

Eelmise nädala selgel õhtul suunasime teleskoobi ja kaamera Vähi tähtkuju südames paistva uduse laigu poole, mis kannab Messieri kataloogis M44 tähist. Eestipäraselt on see tuntud kui Sõim (ladina keeles Praesepe). Inglise keelt rääkivates maades tuntakse seda Mesilaspesa (või Taru) parvena.

Paljale silmale paistabki Sõim otsekui udune laik ja sellisena on seda tuntud juba antiikajast peale. Näiteks kreeklased ja roomlased nägid selles sõime ehk söödaküna, millest toitusid kaks eeslit, mida esindasid M44 kahel pool asuvad heledad tähed Asellus Borealis ja Asellus Australis. Tegemist oli mütoloogiliste eeslitega, kelle seljas Dionysos ja Silenus titaanide vastu lahingusse ratsutasid. Kreeka poeet Aratus kutsus seda oma paar sajandit enne kristust kirjutatud teoses Phainomena "Achluseks" ehk tõlkes "väikeseks uduks". Sarnaselt nimetas kreeka matemaatik ja astronoom Hipparchus selle enda kuulsas kataloogis Almagest "väikeseks pilveks" ning tuntud Aleksandria astronoom, geograaf ja filosoof Klaudios Ptolemaios kirjeldas seda 130 aastat enne kristust kui "udust massi Vähi rinnas".

Kasutatud tehnika: Teleskoop Sharpstar edph61 III, monteering EQ6R-PRO, kaamera ASI071MC Pro, 53x120sek(+50 flat, 50 dark flat, 40 dark), gain 90, filter Optolong L-Pro. Gideeritud. PHD2, N.I.N.A, DSS, Pixinsight. 
Täissuuruses näeb seda koos meie teiste parimate astrofotodega meie Astrobin kontol: https://www.astrobin.com/full/pjz7ja/0/
Pole siis imestada, et kui Itaalia astronoom Galileo Galilei esimese inimesena teleskoobiga taevast uurima asus, oli Sõime näol tegemist ühe objektiga, mille olemus teda paelus. Oma 1610. aastal ilmunud revolutsioonilises teoses Sidereus Nuncius kirjutas ta teleskoobis nähtu põhjal joonistatud sketsi kõrval, et "...tegemist pole ainsa tähega, vaid kogumiga, mis sisaldab neid üle neljakümne." Galilei oli avastanud (väga paljude muude avastuste kõrval), et Praesepe on tegelikult kauge täheparv, mille üksikute liikmete eristamiseks oli inimsilm aegade jooksul lihtsalt liialt väetiks jäänud.
Tänapäevaks teame, et Sõim sisaldab oma umbes 50 valgusaastase läbimõõdu juures mõnekümne heledama hobiteleskoobiga vaadeldava tähe kõrval vähemalt tuhatkond tähte. Neist suurema osa moodustavad suhteliselt pisikesed, jahedad ja pikaealised punased kääbustähed (M-tüüpi), kolmandik kuulub päikesesarnastele F, G ja K-tüüpi tähtedele ning paar protsenti parve liikmetest on A-tüüpi hiidtähed. Eraldi rühma moodustavad oma elu lõppu jõudnud punased hiidtähed, millest mõnda näeb punakate tähtedena ka fotolt. Lisaks on parvest avastatud 11 valget kääbust - ammuste, kuumade ja lühiajaliste hiidtähtede tulised ja tihedad neoonist, magneesiumist ja hapnikust tuumad, milles enam termotuumareaktsioone ei toimu. Nende nägemiseks läheb vaja tõsiselt võimsaid teleskoope.
Sõime kauguseks on Hipparcose satelliidi abil mõõdetud ümmarguselt 600 valgusaastat. Võrdluseks Sõnnis asuv Plejaadide täheparv (M45) on meist 440 ja samuti Sõnnis asuv Hüaadide parv 153 valgusaasta kaugusel. Seevastu kuulus Perseuse topeltparv asetseb meist 7500 valgusaasta kaugusel. Sõim on seega meile üks lähimaid täheparvi. Kusjuures selle umbkaudne vanus 600 miljonit aastat ning liikumine Linnutee kettas klapib väga hästi Hüaadide vanuse ja liikumisega. See on pannud osasid astronoome kahtlustama, et kaks nüüdseks üksteisest 400 valgusaasta kaugusel asuvat parve võivad olla omavahel seotud - näiteks võisid need ammu moodustuda ühest suurest udukogust ning sadade miljonite aastate jooksul üksteisest eemale triivida.

Itaalia Astronoom Galilei Galileo joonistus Sõime heledamatest tähtedest tema 1610. aastal ilmunud raamatus Sidereus Nuncius. Ta oli esimene inimene, kes endavalmistatud teleskoobi abil uduse laigu üksikuteks tähtedeks suutis lahutada.

Nii nagu teiste lähedastest täheparvedest on ka Sõimest avastatud mitmeid eksoplaneete. Neist olulisemad on 2012. aastal avastatud niinimetatud kuumad Jupiterid tähistega Pr0201b ja Pr0211b, mille näol oli tegemist esimeste täheparve koosseisus asuvate päikesesarnaste tähtede ümber avastatud eksoplaneetidega. Kuna parv ja seega selle tähed on võrdlemisi noored (kümme korda nooremad kui Päikesesüsteem), oleks võib olla liiga optimistlik loota, et mõne sealse tähe ümber tiirleva kivise planeedi peal ka intelligentset elu võiks leiduda. Vähemalt mitte veel.
Foto on tehtud 4. jaanuaril Tõrva koduaiast.
Kasutatud tehnika: Teleskoop Sharpstar edph61 III, monteering EQ6R-PRO, kaamera ASI071MC Pro, 53x120sek(+50 flat, 50 dark flat, 40 dark), gain 90, filter Optolong L-Pro. Gideeritud. PHD2, N.I.N.A, DSS, Pixinsight.
Täissuuruses näeb seda koos meie teiste parimate astrofotodega meie Astrobin kontol: https://www.astrobin.com/full/pjz7ja/0/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar