Eile tegi Marsil oma viimase lennu kopterdroon Ingenuity, mis on marsikulgur Perseverancele peaaegu viimased kolm aastat seltsi ja tuge pakkunud. Selle niigi üle ootuste pikaks veninud missiooni lõpetas kehv maandumine, mille tulemusel näib droon olevat kaotanud tüki ühest enda kahest labast. Sellises olukorras õhkutõusu üritamine tähendaks tõenäoliselt, et droon lendab tasakaalustamata labast tekkiva vibratsiooni tulemusel lihtsalt tükkideks. Sellisena on seda natukene jama tulevikus muuseumi tuua.
 |
| Kulguri foto eemal päikesepaneelidega akusid laadivast Ingenuityst. |
 |
| Ingenuity marsikulgur Perseverance kõhu all. |
 |
| Vaade Marsile lennult. |
 |
| Drooni vari Marsi pinnal esimese lennu ajal. |
 |
| Eilne foto droonilaba varjust. Kusagil kolmandik sellest on murdunud. |
Algselt eelkõige tehnoloogiliseks demonstratsiooniks mõeldud Ingenuityst sai 19. aprillil 2021 esimene teise planeedi (või kuu) atmosfääris lennanud motoriseeritud lennumasin*. Ühtekokku sooritas 1,8 kilogrammise massiga (Marsi 1/3 gravitatsioon tähendab, et seal kaalub see vaid 600grammi) ja 1,2 meetrise tiivaulatusega Ingenuity 72 lendu, viibides kokku õhus 2 tundi, 8 minutit ja 55 sekundit ning lennates maha 17.242 kilomeetrit. Selle käigus aitas see marsikulgur Perseverancel luurata välja turvalisemat teekonda ja huvitavamaid objekte ning pildistas Jezero kraatris kulguri jaoks raskesti ligipääsetavaid piirkondi. Sellisena tõestas see ennast asendamatu kaaslasena taolistel missioonidel ja tõenäoliselt kasutatakse Ingenuity põhjal valminud edasiarendusi ka edaspidi Marsi uurimiseks.
 |
| Perseverance ja Ingenuity Marsil. Foto(d) on tehtud vahetult peale drooni planeedile asetamist Perseverance robotkäpa otsast. Käpp ise on fotolt digitaalselt eemaldatud. |
*täiesti esimese lennu teise taevakeha atmosfääris sooritasid Nõukogude Liidu Vega 1 ja Vega 2 sondidega kaasas olnud robotõhupallid 1985. aastal Veenuse atmosfääris. Tegemist oli aga vabalt hõljuvate ja juhitamatute lennumasinatega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar