James Webb ja komeet Leonhard

Nüüdseks peaksid juba kõik (huvilised) teadma, et James Webbi kosmoseteleskoop saadeti laupäeval edukalt kosmosesse, kus see jätkab (hetke)kiirusel 1,3 kilomeetrit sekundis oma teekonda L2 nimelise punkti poole. Selle tüki kirjutamise ajal on see jõudnud Maast juba 343 tuhande kilomeetri kaugusele ehk peaaegu sama kaugele kui Kuu. Üle miljoni kilomeetri ootab veel ees. Lisaks on teleskoop automaatselt ja edukalt lahti pakkinud kaks detaili - päikesepaneelid teleskoobi varustamiseks vooluga ja sideantenni, mis osutades pidevalt Maa suunas lubab siinsel juhtimiskeskusel sellega ühendust pidada. Kõik järgnevad etapid, nagu näiteks päikesevarjuki ja peegli kokkuvoltimine, saavad toimuma juhtimiskeskusest antud käskluste alusel.

All kaks fotot, mis seotud Webbi stardiga ja kaks fotot, mis seotud ühe teise tänavuste jõulude (astronoomilise) vaatepildiga - komeet Leonhardiga.

Esimesel fotol (autor JM Guillon/ESA) on näha hetke kui Webbi kandev Ariane 5 Prantsuse Guajaana kosmosesadamast õhku tõusis. Moment, mil miljonid inimesed üle kogu planeedi hirmust kangestunult ekraane jõllitasid.

Teine foto pärineb Taimaalt Doi Inthanoni Rahvuspargist, kus fotograaf Matipon Tangmatitham jäädvustas ühele fotole nii eelmainitud raketi heitgaasidest moodustunud ja päikesevalguse poolt valgustatud pilve, kui ka miljoneid kordi kaugemal asuva komeet Leonhardi, mis jõuab järgmisel nädalal Päikesele lähimasse punkti.

Kolmas foto on suurepärane lähivõte Leonhardist pildistatud Namiibiast fotograafide Rolando Ligustri ja Lukas Demetzi poolt. Sellelt on näha umbes kilomeetrise läbimõõduga komeedi miljoneid kilomeetreid pikk saba, mis moodustub komeedimaterjali aurustumise ja päikesekiirguse rõhu (ka valgus suudab ainet lükata) mõjul. Rohekas poolkaar komeedi tuuma ümber on niinimetatud kooma - ajutine ja ülihõre, kuid see-eest hiiglaslik atmosfäär lumest ja jääst koosneva komeedituuma ümber.

Leonhardi on praegusel ajal võimalik lõunapoolsetel laiuskraadidel vahetult peale päikeseloojangut ja planeet Veenuse lähistel näha lausa palja silmaga. Sellega on see lõppeva aasta kaugelt kõige heledam komeet. Eks näis, et milliseid komeete ja vaateid meile algav aasta pakub.

Komeet Leonhard

Täna möödub selle aasta heledaim komeet C/2021 A1 (Leonhard) Maast 34,9 miljoni kilomeetri kauguselt ning saavutab taevas ühtlasi oma maksimaalse heleduse. Paraku on komeet nüüdseks langenud hommikuses idataevas nii madalale, et tõusva Päikese kuma ja paks atmosfäär selle ja vaatleja vahel teeb Leonhardi nägemise raskendatuks. Selge taeva olemasolul (Eestis selleks lootust ei ole) võiks seda siiski binokli või teleskoobiga üritada. Kuue päeva pärast möödub Leonhard vaid 4,2 miljoni kilomeetri kauguselt Veenusest ning läbib 3. jaanuaril periheeli ehk Päikesele lähima punkti (90 miljonit kilomeetrit). Peale seda ja tegelikult juba lähiajal muutub Leonhard vaadeldavaks lõunapoolkera taevas, kus see kihutab kaugele ja sügavale tähtedevahelisse ruumi, kust see enam meie Päikesesüsteemi tõenäoliselt ei naase.

Nagu komeedid ikka, koosneb Leonhard peamiselt vee-, süsihappe- ja metaanijääst, mis on Päikesele lähenedes hakanud kiirguse mõjul aurustuma ehk sublimeeruma. Sellest on umbes kilomeetrise komeedituuma ümber moodustunud tohutu ja mõõtmetelt kuni perheelini kasvav gaasikest ehk kooma ning Päikesest alati eemale "puhutud" saba.

Komeedi avastajaks oli astronoom G. J. Leonard Mount Lemmoni observatooriumist USAs Arizona osariigis. Tegemist oli selle aasta esimese avastatud komeediga.

All mõned fotod Leonhardist...

Hiina satelliit Yangwang-1 fotod Leonhardist, mis on tehtud iga 8 tunni tagant alatest 29. novembrist kuni 6. detsembrini.

M3 kerasparv, Leonhard ja kaadrisse sisenenud meteoor

Leonhard ja M3 kerasparv.

Leonhard liikumas 24. novembril Vaala ja Kangi galaktikate eest läbi. Foto: Jingyuan Bai

Yangwang-1 satelliidi foto Leonhardist läbi Maa atmosfääri.

Leonhard ja M3 kerasparv.

Trona Pinnacles, Kalifornia osariik, USA

Taevas rändab komeet Leonhard

Saage tuttavaks komeet Leonhardiga (C/2021 A1*), mis avastati selle aasta jaanuaris, kui see veel asus Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel (umbes 750 miljonit kilomeetrit Päikesest). Detsembri keskel möödub see oma tugevalt väljavenitatud orbiidil suhteliselt lähedalt Maast ja Veenusest (vastavalt 35 ja 4,2 miljonit kilomeetrit), jõuab jaanuari esimestel päevadel oma lähimasse punkti Päikesele ehk periheeli ning ilmub siis järgmise aasta alguses selle tagant uuesti välja, et naaseda kaugetele Päikesesüsteemi välisaladele. Kusjuures praeguste arvutuste kohaselt visatakse komeet peale lähikohtumist Päikesega oma kodusüsteemist sootuks välja ehk siis see jääb edaspidi rändama tähtedevahelises ruumis.

Foto autoriks on Dan Bartlett, tehti nädal tagasi USA-st California osariigist, kasutades suhteliselt kogukat teleskoopi ning ühtekokku 62 võtet. Kuna komeedid liiguvad taustal olevate kinnistähtede suhtes üsna nobedalt (komeet kihutab Päikese suunas üle 70km/s), läks sellise foto jaoks vaja kahte komplekti fotosid - ühed, mis jälgisid komeeti ja teised, mis jälgisid tähti - mis hiljem arvuti kokku monteeriti. Suuremalt näeb fotot siit: https://apod.nasa.gov/.../CometLeonard_Bartlett_4006.jpg

Nagu komeedid ikka, koosneb mõne kilomeetrise läbimõõduga Leonhard peamiselt vee-, süsihappe- ja metaanijääst, mis on Päikesele lähenedes hakanud kiirguse mõjul aurustuma ehk sublimeeruma. Sellest on komeedituuma ümber moodustunud tohutu ja mõõtmetelt üha kasvav gaasikest ehk kooma ning Päikesest alati eemale "puhutud" saba. Kuigi komeetide maksimaalset heledust on kurikuulsalt keeruline ennustada, lubavad optimistlikumad prognoosid, et Leonhard võib detsembris ületada silmaga nähtavuse piiri. Binokli või teleskoobiga peaks teda olema aga igal juhul võimalik tipus vaadelda. Ainult selle taevast üles leidmine võib osutuda suhteliselt keeruliseks.

Hetkel asub Leonhard Jahipenide tähtkujus, mida on idataevas meie asukohast kõige paremini näha varahommikutel. Tulevatel nädalatel, langedes üha Päikesele lähemale, möödub see heledast Arktuurusest ning liigub siis lõunataevasse, kus see viimaks päikesesesäras vaadeldamatuks muutub.

*Komeedi avastajaks on astronoom G. J. Leonard Mount Lemmoni observatooriumist USAs Arizona osariigis. Tegemist oli selle aasta esimese avastatud komeediga.