Täna möödub selle aasta heledaim komeet C/2021 A1 (Leonhard) Maast 34,9 miljoni kilomeetri kauguselt ning saavutab taevas ühtlasi oma maksimaalse heleduse. Paraku on komeet nüüdseks langenud hommikuses idataevas nii madalale, et tõusva Päikese kuma ja paks atmosfäär selle ja vaatleja vahel teeb Leonhardi nägemise raskendatuks. Selge taeva olemasolul (Eestis selleks lootust ei ole) võiks seda siiski binokli või teleskoobiga üritada. Kuue päeva pärast möödub Leonhard vaid 4,2 miljoni kilomeetri kauguselt Veenusest ning läbib 3. jaanuaril periheeli ehk Päikesele lähima punkti (90 miljonit kilomeetrit). Peale seda ja tegelikult juba lähiajal muutub Leonhard vaadeldavaks lõunapoolkera taevas, kus see kihutab kaugele ja sügavale tähtedevahelisse ruumi, kust see enam meie Päikesesüsteemi tõenäoliselt ei naase.
Nagu komeedid ikka, koosneb Leonhard peamiselt vee-, süsihappe- ja metaanijääst, mis on Päikesele lähenedes hakanud kiirguse mõjul aurustuma ehk sublimeeruma. Sellest on umbes kilomeetrise komeedituuma ümber moodustunud tohutu ja mõõtmetelt kuni perheelini kasvav gaasikest ehk kooma ning Päikesest alati eemale "puhutud" saba.
Komeedi avastajaks oli astronoom G. J. Leonard Mount Lemmoni observatooriumist USAs Arizona osariigis. Tegemist oli selle aasta esimese avastatud komeediga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar