Lõunataevas paistavad Jupiter, Saturn ja Veenus

Kui mõnel varasel õhtupoolikul peaks selgemat ilma tulema, siis tasub ennast peale päikeseloojangut näo, binokli või teleskoobiga lõunasse pöörata, kuna parasjagu on seal ühes reas säramas kolm heledat planeeti. Kõrgel asetsevat ja heledat Jupiteri ja sellest paarkümmend kraadi lääne pool nõrgemalt paistvat Saturni oleme me selles suunas (kuid kellaajaliselt hilisematel tundidel) harjunud nägema juba suvest saadik. Lisaks neile on aga õhtuse lõunahorisondi kohale hakanud kerkima ka planeet Veenus, mille nurkkaugus Päikesest on muutunud meie jaoks piisavaks, et videvikutaevas nähtavaks muutuda. Kusjuures see Maa pilvine ja tuline kaksik on nüüdseks Päikese ja Kuu järel taeva kõige heledam objekt, mis saavutab maksimumi (-4,7 mag) homme õhtul. Hea binokli või teleskoobiga võib näha, et Veenus paistab meile tegelikult heleda paremalt valgustatud sirbina, kuna oma teekonnal ümber Päikese on see liikumas peagi Maa ja Päikese vahelt läbi. See tähendab, et lähinädalatel muutub Veenuse sirp üha õhemaks ja õhemaks ning nihkub taevas Päikesele järjest lähemale, mis omakorda muudab selle peagi meie jaoks vaadeldamatuks.

Kuvatõmmis planetaariumiprogrammist Stellarium. Kolm planeeti on võrdsete vahedega reas nähtaval lõunataevas umbes kella poole neljast poole kuueni, kuni Veenus neist esimesena loojub. Jupiter ja Saturn säravad edalataevas veel hiliste õhtutundideni.

Veenust kutsutakse vahel ka Maa sõsarplaneediks ja kuigi tõesti on ta meie kodumaailmale sarnaste mõõtmete, siseehituse, koostise ja tihendusega, on ta kõigis muudes omadustes praktiliselt Maa vastand. Lõviosas süsihappegaasist koosnev atmosfäär ja sellest tulenev võimas kasvuhooneefekt on Veenuse pinnatemperatuuri kergitanud 462 kraadini - piisav, et sulatada tina, pliid ja tsinki. Veenuse atmosfääri tihedus on samuti muljetavaldav, ulatudes 92 atmosfäärini (umbes sama mis 900m sügavusel ookeanis). Kui nendele omadustele lisada veel sealsest taevast allapudevad söövitavad väävliühendid, muutub mõistevaks USA astronoomi Carl Sagani tabav ütlus, et "kui Maa meenutab enim piiblist pärit paradiisi, siis Veenus meenutab enim sealset põrgut."

On palju asju, mida me läbipaistmatu pilvkattega looritatud Veenuse kohta veel ei tea. Näiteks mingil põhjusel pöörleb Veenus erinevalt teistest planeetidest päripäeva ja väga aeglaselt. Koguni nii aeglaselt, et tema pinnal läänest itta jalutades ei loojuks Päike mitte kunagi. Veenuse pind on võrreldes planeedi vanusega väga noor - otsekui oleks see umbes pool miljardit aastat tagasi täies ulatuses ümber pööratud. Ka Veenusel valitsevad ekstreemsed tingimused on mõistatuseks, sest Päikesesüsteemi algupäevadel olid Veenus ja Maa tõenäoliselt väga sarnased ning sisaldasid sama palju vett.