Päikesevarjutus Antarktikas

Paar nädalat tagasi sai Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani kohal näha peaaegu täielikku ja viimase pooletuhande aasta pikimat osalist kuuvarjutust. Homme saab aga Antarktika kohal näha täielikku päikesevarjutust.

Täielik päikesevarjutus 2015. aasta 20. aprillil Norras. Kui inimesed pingviinidega asendada, siis võiks isegi homset päikesevarjutust veidi ette kujutada.

Taoline kahe-nädalane ehk "poole kuune" intervall kuu- ja päikesevarjutuse vahel on tegelikult väga tavaline. Nimelt saavad varjutused aset leida vaid neil suhteliselt haruldastel hetkedel, kui Päike, Kuu ja Maa satuvad enam-vähem ühele joonele ehk Kuu orbiidi kalle on varjutuste jaoks soodne. Kui paar nädalat tagasi oli kõik õige, et Kuu saaks läbi minna Maa poolt heidetud varjust (kuuvarjutus), siis nüüdseks on Kuu ära teinud peaaegu pool oma tiirust ümber Maa ning saabunud on aeg, kui varjutatud saab Maa. Et Kuu on Maast kusagil neli korda väiksema läbimõõduga, siis tervet Maad ta oma varjuga ära katta ei saa, vaid pigem vedada suhteliselt kitsa täisvarju ala vaid osale planeedi pinnast. Kusjuures pooluste lähistel venib varjukoridor tänu Maa kujule oluliselt laiemaks, kui näiteks ekvaatoril.

Nagu juba mainitud, siis homse täieliku päikesevarjutise nägemiseks tuleks reisida külmale Antarktika mandrile või siis selle lähistele ookeanile. Osalise päikesevarjutuse näeb ära ka Aafrika mandri lõunatipust ning Austraalia kagunurgast. Kuigi võiks arvata, et keegi peale pingviinide ja käputäie polaaruurijate homset täisvarjutust ei näe, on tõenäoliselt seda vaatama rännanud suur hulk varjutusekütte. Seega päris ilma pildimaterjalita me kindlasti ei jää.

Varjutus algab homme Eesti aja järgi kell pool kaheksa hommikul, saavutab maksimumi pool kümme ja lõppeb natukene peale poolt kahteteistkümmet. Otseülekannete kohta hetkel info puudub, aga pole võimatu, et keegi ka selle satelliitside kaudu ära korraldab.