Nonii. Lõpuks on saabunud see päev, kui Prantsuse Guajaana kosmosesadamast stardib külma kosmose poole Ariane 5 kanderakett, mille ninakoonuses peitud inimkonna kalleim ja keeruliseim teadusinstrument - James Webbi kosmoseteleskoop. Tuhandete teadlaste ja inseneride lootused ja unistused stardivad koos sellega.
Praeguse seisuga peaks start aset leidma Eesti aja järgi kell 14:20, mida saab vajadusel kuni 32 minutit edasi nihutada. Juba on raketile tehtud korrasoleku testid, selle pardaarvutisse laetud tänane lennuplaan ning kinnitatud kütusevoolikud, mis hakkavad peagi raketti kütusepaake alajahutatud vesiniku ja hapnikuga täitma. Raketiplatvormilt on minema sõidutatud sinna mitte kuuluvad sõidukid ja personal. Väravad on kinni.
Kümme minutit enne stardiaega (kell 14:10) otsustatakse, kas ilmastikuolud on selleks ikka kindlasti sobivad. Juhul kui on, siis seitse minutit enne starti pannakse stardiloendur käima, paagid pumbatakse rõhu alla, rakett lülitatakse ümber sisemisele akutoitele ning raketi juhtimissüsteem seatakse lennurežiimi. Loenduri nullini jõudmisel süüdatakse raketi Vulcan 2 nimeline peamootor ning seitse sekundit hiljem selle külje peal asuvad tahkekütuse tõukurid. Kõik kõik läheb hästi siis üle 700 tonni kaaluv rakett ja selle kõige väärtuslikum last tõusevad maapinnast viimaks lahti - miski, mida on oodatud juba viimased veerand sajandit.
Viis sekundit peale kontakti kaotamist maapinnaga pöörab rakett ennast ida poole ja kõigest 42 sekundit hiljem ületab see helikiiruse. Kaks raketi tahkekütuse tõukurit (nüüdseks tühjaks põlenud) eemalduvad Ariane 5 küljes kaks ja pool minutit peale starti ning kukuvad turvaliselt Atlandi ookeani idaossa Afrika ranniku lähistele. Kolm ja pool minutit peale starti, ajaks kui rakett on jõudnud Maa atmosfäärist välja ja maapinnast umbes 112 kilomeetri kõrgusele, poolitub raketi nina kaheks äravisatavaks kilbiks ja endiselt veel kokkupakitud James Webb paljastatakse esimest korda avakosmosele.
Viis minutit hiljem lülitub välja Ariane 5 peamootor, see eraldub ja käima pannakse viimane raketiaste - mootor nimega HM7B. Selle kokku 16 minutit põlemist kiirendab teleskoobi kiiruseni 9,9 kilomeetrit sekundis, mis lubab sellel jõuda ligi kuu aega kestva rekte lõpuks Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele L2 punkti. Selle omamoodi gravitatsioonilise tasakaalupunkti ümber orbiidile asudes saab Webb tiirelda Maaga sünkroonis ümber Päikese.
Teleskoop eraldub viimasest raketiastmest 27 minutit ja seitse sekundit peale starti ning alustab peagi enda aeglast ja mitu nädalat kestvat lahtipakkimist, mille laitmatu õnnestumine on juba teine (närvesööv) protsess...
All saab seda kõike (loodetavasti ikka täna) vaadata otseülekandes. Pöidlad pihku ja ärge unustage aeg-ajalt hingamast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar