2014. aasta augustist kuni 2016. aasta juulini tiirutas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Rosetta sond ümber komeedi nimega 67P/Churyumov-Gerasimenko. Juba 69. aastal nõukogude astronoomide Klim Ivanovitsh Churyumov ja Svetlana Ivanova Gerasimenko poolt avastatud komeet on mõõtmetelt umbes 4,3x4,1 kilomeetrit ning see ligineb iga kuue ja poole aasta tagant Päikesele 186 miljoni kilomeetri kaugusele (veidi kaugemale kui Maa Päikesest). Viimati juhtus see 2021. aasta novembris ja järgmine tuleb 2028. aasta aprillis.
Nagu teised komeedid koosneb ka 67p enamuses veejääst ja tolmust, millest viimase seas on ohtralt orgaanilisi ühendeid, mis võivad õigetes tingimustes olla aluseks elu tekkele. Komeedi veider kuju tuleneb ilmselt sellest, et kauges minevikus põrkusid kaks pisemat üksteise ümber tiirlevat komeeti üksteisega väiksel kiirusel ning "sulasid" lõpuks kokku. Iga lähenemisega Päikesele, mille käigus selle osa selle jääst aurustub ning avakosmosesse paiskub, kaotab 67p umbes meetri oma raadiuses. See tähendab, et kõigest mõne tuhande aastaga see lihtsalt aurab ära.
All mõned Rosetta lähijäädvustused 67P/Churyumov-Gerasimenkost.
 |
| Aegvõte komeedi liigendatud pinnast. Esiplaanil ei ole mitte tuules pillutatud lumi, vaid tolm ning kosmilised kiired, mis sondi kaamerasensorit läbivad. Suunaga ülevalt alla on näha liikumas tustal paistvaid tähti. |
 |
| Rõhutatud värvides on näha, et peamiselt jääst ja tolmust koosnev komeedituum sisaldab ka punakat tooni orgaanilisi ühendeid. |
 |
| Värvide osas võimendatud öähivõte komeedi kahel poolkeral kõrguvatest kaljudest. |
