Blue Ghosti missioon Kuul sai läbi

Päike loojus Kuul Kriiside meres 16. märtsil ning mõned tunnid hiljem lülitus välja seal 2. märtsil maandunud Blue Ghosti maandur. Tegemist oli ajaloo esimese täiesti eduka eramaandumisega Kuul, mille eesmärgiks oli lisaks tehnoloogilisele demonstratsioonile viia Kuul läbi päris mitu huvitavat teadusliku eksperimenti ja mõõdistamist. Lisaks jäädvustas maandur/kuundur Kuul esmakordselt päikesetõusu ja -loojangut, päikesevarjutust (Maal toimus samal ajal kuuvarjutus) ja palju teisi huvitavaid kaadreid.

Päikesetõus Kriiside meres.

Hetk peale edukalt maandumist Kriiside meres. Kauguses paistab Maa.

Päikesevarjutus Kriiside meres ehk Maa on peaaegu täielikult Päikese kinni katnud. Maal oli samal ajal toimumas täielik kuuvarjutus.

Blue Ghosti vari kuu pinnal päikeseloojangul.

Maa ja Blue Ghosti sihtpunkt - Kuu - väikese täpina selle kohal. Foto on tehtud enne raketimootorite käivitumist, mis lükkasid maanduri Kuu juurde viivale trajektoorile.

Osana NASA CLPS programmist oli antud missiooni tagamõtteks leida eraettevõtete seast pädevaid partnereid, kes suudaks tagada Maa-Kuu vahelist transporti, mis omakorda toetaks näiteks Artemise mehitatud missioone või tulevikus lausa alalist mehitatud baasi Kuul. Heidame kokkuvõtliku pilgu sellele, et mis sorti teadusega Blue Ghosti maandur seal ühe kuu päeva (14 Maa päeva) jooksul tegeles.

Kaasas oli sellel kokku kümme teaduslikku instrumenti. Nende poolt kogutud andmed muutuvad varem või hiljem avalikuks kõigile, kuid traditsiooniliselt saavad neile eelisjärjekorras ligipääsu eksperimentide autorid. Missiooni vältel edastas Blue Ghost Maale 112 gigabaiti andmeid, millest 51 on teaduslikku laadi.

• LISTER (Lunar Instrumentation for Subsurface Thermal Exploration with Rapidity) - tegemist on pneumaatilise puuriga, mis suutis puurida umbes meetri sügavusele Kuu pinnasesse, mõõtes seal erinevatel sügavustel temperatuuri. Praeguse seisuga on see sügavaim sond teisel taevakehal.

• LuGRE (Lunar GNSS Receiver Experiment) - esmakordselt üritati kasutada teel Kuule ja seal juba maandunult ära Maa orbiidil tiirlevaid satelliitnavigatsiooni süsteeme nagu GPS ja Galileo. Leiti, et signaale on võimalik vastu võtta ning neid tulevikus kasutada Kuul navigeerimiseks.
• RadPC - Blue Ghosti pardal oli spetsiaalne ja patenteeritud radioaktiivsust kannatav arvuti, mis suudab parandada reaalajas radioaktiivsusest tingitud vigu oma süsteemis. See suutis püsida töökorras terve missiooni.
• EDS (Electrodynamic Dust Shield) - katsetati võimalusi erinevatelt pindadelt elektrostaatiliselt eemaldada kuutolmu ehk regoliiti. Katsed olid edukad. Taolist tehnoloogiat loodetakse kasutada tulevikus eemaldamaks abrassiivset tolmu skafandritelt, päikesepaneelidelt, instrumentidelt jne.
• LMS (Lunar Magnetotelluric Sounder) - maanduri pardalt visati nelja ilmakaarde ja umbes 20 meetri kaugusele neli traadist elektroodi. Lisaks tõusis maandurist elektromangetväljade suhtes tundlik antenn. Mõõtes nendes traadipaarides muutuvat pinget suudeti mingil määral "näha" Kuu sisemusse. Paraku jääb meil teadmistest puudu, et kuidas täpsemalt see töötab, kuid sama põhimõtet on juba aastakümneid kasutatud maapõue "nägemiseks". Märksõnaks on "elektriline impedants".

• LEXI (The Lunar Environment Heliospheric X-ray Imager) - kuue päeva jooksul pildistati Kuult Maad ümbritsevat magnetvälja röntgenkiirguses. Selle eesmärgiks oli uurida kuidas meie planeedi magnetväli Päikeselt lähtuvat päikesetuult püüab ja blokeerib.
• NGLR (Next Generation Lunar Retroreflector) - Blue Ghostiga on kaasas spetsiaalsed peeglid või õigemini helkurid, millelt on võimalik Maalt saadetud laserkiiri tagasi põrgatada. Teades valguse kiirust ja valgusimpulsside saabumise aega on võimalik maanduri kaugust ja seega Kuu kaugust mõõta. Taolist põhimõtet on nüüdseks kasutatud juba ligi 60 aastat. NGLR-i abil suudetakse Kuu kaugust mõõta vähem kui millimeetri täpsusega.
• SCALPSS (Stereo Cameras for Lunar Plume-Surface Studies ) - kuuest kaamerast koosnev süsteem, mis pildistas Blue Ghosti maandudes umbes 9000 fotot suunaga otse maanduri alla. Nendest fotodest saab kokku panna detailse 3D kaarti, et millisel määral maanduri rakettmootor selle all jäänud kuupinnast kulutas.

• LPV (Lunar PlanetVac) - sisuliselt kõrgtehnoloogiline tolmuimeja, mis suudab pinnaseproove võtta senisest oluliselt odavamal meetodil. Hetkel kasutatakse reeglina pinnaseproovide kogumiseks robotkäppe, mis on rasked, kallid ja keerukalt juhitavad.
• RAC-1 (Regolith Adherence Characterization) - testis kuidas 15 erinevat materjali koguvad enda külge Kuud katvat tolmu ehk regoliiti. Väga teravate servadega tolm oli juba Apollo missioonide ajal suureks nuhtluseks, kuna see nakkus astronautide skafandritega ning oli väga abrasiivne. Tulevikus peaksid skafandrid olema kaetud materjaliga, mis tolmu nii kergelt külge ei võta, sest muidu need lihtsalt kuluvad läbi. Sama käib päikesepaneelide, andurite ja kõikvõimalike liikuvate osade kohta.

Firefly Aerospace plaanib järgmise maanduri Kuu "tagumisele küljele" saata juba järgmisel aastal ja kolmanda 2028. aastal.

Video Blue Ghosti maandumisest Kuul

Ettevõte Firefly Aerospace on avaldanud video oma Blue Ghosti nimelise kuunduri laskumisest Kuu pinnale. Võib vist vabalt öelda, et tegemist on viimase aja ühe hämmastavama klipiga. Põhjus, miks seda alles nüüd näeme (maandumine toimus Eesti aja järgi pühapäeva õhtul), seisneb Kuu ja Maa vahelise andmeühenduse aegluses.

Eriti efektne on video lõpp, kus kaadris on korraga kauguses paistev Maa, Kuu pind, maanduri vari sellel ning laskumismootori poolt üles paistatud tolm. Tolm näib esmapilgul pinna kohalt hajuvat ebanormaalselt kiiresti, kuid sellel on väga hea põhjus - Kuul puudub atmosfäär, mis tähendab, et isegi tolmuterad kukuvad seal sama kiiresti kui sangpommid (see tähendab , et sama kiiresti kui sangpommid Kuul ehk umbes kuus korda aeglasema kiirendusega kui Maal).

Blue Ghost maandus Kuul Kriiside mereks kutsutud laavatasandikul, kus oli Päike vaid paar päeva varem tõusnud. Seepärast olidki sealsed varjud väga pikaks venitatud.

Blue Ghost maandus edukalt Kriiside meres

Firefly Aerospace kuumaandur Blue Ghost laskus eile õhtul edukalt Kuule. Täpsemalt Kriiside mereks kutsutud piirkonda. Kusjuures väidetavalt suutis maandur/kuundur ennast iseseisvalt maandada vaid 100 meetri kaugusele algselt planeeritud kohast. All foto Kuult, kus on näha Blue Ghosti varju ning taevas Maad.

Tegemist on ajaloo esimese täiesti edukalt Kuul maandunud eramissiooniga. Eelmisel aastal sama üritanud Intuitive Machine kuundur IM-1 maandus küll pehmelt, kuid kukkus vahetult peale seda ümber.

Blue Ghost kannab endaga kümmet teaduslikku instrumenti. Nende seas tehnikat kuupinnase analüüsimiseks, kiirguskindlat arvutit ja katset kasutada olemasolevat satelliitnavigatsiooni Maa ümber Kuul orienteerumiseks. 14. märtsil pildistab see Maal toimuvat täielikku päikesevarjutust ning 16 toimuvat päikeseloojangut. Selle viimasega üritab see kinnitada Apollo astronaut Gene Cernani väidet, et päikeseloojangu ajal on Kuu silmapiiril näha veidrat kuma.

Juba 6. märtsil üritab Intuitive Machine Kuul maandada oma teist missiooni nimega IM-2.

Mõlemad missioonid on osa NASA CLPS (Commercial Lunar Payload Services) programmist, mille eesmärgiks on leida erasektorist usaldusväärseid partnereid, kes tagaksid NASA Artemise mehitatud missioonide raames varustusliini Maa ja Kuu vahel.

Blue Ghost Kuu orbiidil

Eile avaldatud vaade Kuu pinnale (umbes 60 kilomeetri kõrguselt) ettevõtte Firefly Aerospace maandurilt Blue Ghost. See peaks üritama Kuul Kriiside mereks kutsutud piirkonnas maanduda 2. märtsil. Tegemist on ettevõtte esimese taolise katsega. Maandur kannab endaga umbes 90 kilogrammi erinevaid teaduslikke instrumente ning plaanide kohaselt peaks see suutma Kuul tegutseda vähemalt 60 päeva.

Missioon on osa NASA CLPS (Commercial Lunar Payload Services) programmist, mille eesmärgiks on leida erasektorist usaldusväärseid partnereid, kes tagaksid NASA Artemise mehitatud missioonide raames varustusliini Maa ja Kuu vahel.

Blue Ghost startis koos Jaapani ISpace maanduriga Hakuto-R (teine katse) Kuu suunas 15. jaanuaril. 

Kuu poole on teel kaks uut kuundurit

15. jaanuaril startis korraga Kuu suunas kaks mehitamata eramissiooni, mille eesmärgiks on meie planeedi kaaslase pinnal pehmelt maanduda ning sinna toimetada hulk teaduslikku aparatuuri ja tehnoloogilisi demonstratsioone. Tegemist on osaga NASA CLPS (Commercial Lunar Payload Services) programmist, mille eesmärgiks on leida eraettevõtete seast usaldusväärseid partnereid, kes tagaksid NASA Artemise missioonide raames varustusliini Maa ja Kuu vahel.

Üheks selliseks missiooniks on Jaapani ettevõtte iSpace maandur nimega Hakuto-R. Tegemist on tegelikult sama ettevõtte teise katsega Kuul maanduda peale seda kui selle esimene katsetus 2023. aasta aprillis luhtus. Toona kaotati Kuule laskumise käigus maanduriga/kuunduriga raadioside. Teiseks missiooniks on USA ettevõtte Firefly Aerospace maandur nimega Blue Ghost, kellel on eelseisev Kuule laskumine esimene katsetus.

Mõlemad tiirlevad hetkel veel Maa orbiidil ning Kuu suunas peaks need startima kusagil nädala pärast. Maandumist üritatakse aprilli alguses.

All videoklipp Blue Ghosti pardalt, kust on näha Maad ja selle taha kaduvat Kuud. Viimase nägemiseks tuleb paraku silmi pingutada.