Curiosity vaated Marsile koos heliga

Vaade Marsi Gale kraatrile ja selle keskel 5,5 kilomeetri kõrgusele küündivale Mount Sharpile (tõlkes Terav mägi) läbi Curiosity marsikulguri kaamerate. Tegemist ei ole tehniliselt videoga, vaid liikuvate vaadetega Curiosity kõrglahutuslikele fotodele ja fotomosaiikidele. Taustal on kuulda Curiosity noorema kaksiku Perseverance kulguri poolt Jezero kraatris salvestatud marsituulte vingumist. Curiosityl endal mikrofoni ei ole.

154 kilomeetrise läbimõõduga Gale kraater oli tõenäoliselt miljardite aastate eest täidetud veega. Väikeauto mõõtu Curiosity on kraatri setete poolest rikkaliku põhja ja selle kohale kõrguvat mäge uurinud juba 2012. aasta augustist peale. Kulguri üheks peamiseks missiooniks ongi olnud hinnata Gale kraatri kunagist keskkonda potentsiaalse elu tekke vaatenurgast.

Ennetamaks vandenõuteoreetikute kulunud väiteid, tuleks igaks juhuks mainida, et fotode tonaalsus (white balance) on meelega seatud meenutama maiseid valgustingimusi. Selle tulemusel paistab sealne taevas koduselt sinakas. Selle põhjuseks on, et Marsi tegelikult punakaspruuni ja hämara taeva all paistab terve maapind praktiliselt ühevärviline ning maisetel geoloogidel (kes on õppinud ja treeninud planeedil Maa) on väga raske hinnata Curiosity fotodelt erinevate kivimite tüüpe ja geoloogiliste kihtide esinemist. Koduste valgustingimuste matkimisel on seega väga inimlik põhjus.

Curiosity fotode töötlemata toorfailidega saab soovi korral tutvuda siin (hetkel leiab neid sealt ligemale 600 tuhat): https://mars.nasa.gov/msl/multimedia/raw-images/

Helkivad ööpilved Marsil

Eelmisel nädalal kirjutasime kuidas marsikulgur Curiosity leidis planeedi pinnalt lebamas võrdlemisi koguka raud-nikkel meteoriidi. Curiosity noorem kaksik Perseverance, mis otsib 2021. aasta veebruarist Jezero nimelise kraatri põhjast märke ammusest elust, pildistas umbes samal ajal Marsi öötaevas pilvi, mis peaksid eestlastele suveöödest tuttavad näima. Tegemist on niinimetatatud polaarmesosfääripilvede ehk helkivate ööpilvedega. Nii nagu Maal, muutuvad ka Marsil need atmosfääri ülemisest kihtides asuvad pilved nähtavaks ja helkivaks suvisel ajal, mil nende kõrgus ja lähedus poolustele on piisav, et olla Päikese poolt terve öö valgustatud. Erinevalt aga maisetest veejääkristallidest koosnevatest pilvedest, on Marsi helkivad ööpilved (ja ka teised harvad pilved) tehtud peamiselt süsihappekristallidest.

Helkivad ööpilved Marsi taevas 18. märtsil.

Fototöötlus Kevin M. Gill.

Võrdlus maisete (vasakul) ja Marsi taevas paistvate helkivate ööpilvedega.

Curiosity leidis Marsi pinnalt järjekordse meteoriidi

Jaanuari lõpus avastas NASA marsikulgur Curiosity Marsi külmalt, kuivalt ja kõledalt pinnalt suhteliselt suure raud-nikkel meteoriidi, mis sai hüüdnimeks Cacao. Läbimõõdult umbes 30 sentimeetrit lai rauakolakas kukkus Marsile tõenäoliselt miljoneid aastaid tagasi, kuid on tänu sealsele hapnikuvabale atmosfäärile, voolava vee puudumisele ja nõrgale tuulerrosioonile väga hästi säilinud. Kulgur pildistas meteoriiti ning tuvastas selle koostise oma ChemCamiks nimetatud instrumendi abil, mis kujutab endast põhimõtteliselt võimast laserit, mille poolt aurustatud materjali saab spektroskoobi (spetsiaalse kaamera) abil kindlaks teha.

30 sentimeetrine Cacao. Fotomosaiik koosneb 16 üksikkaadrist.

Lähivõte kohast, kus Curiosity meteoriidi koostist mõõtis.

Veel täpsem lähivõte. Numbritega on tähistatud umbes millimeetrised kohad, mida ChemCami laserspektroskoop tabas.

Cacao Curiosity kulguri varjus. Foto on kokku õmmeldud mitmest kaadrist.

Tegemist ei ole esimese Curiosity poolt avastatud meteoriidiga. 2014. aastal pildistas see näiteks seni kõige suuremat Marsil avastatud meteoriiti hüüdnimega Lebanon, mille läbimõõduks on umbes 2 meetrit.

Väikeauto mõõtu kuuerattaline Curiosity kulgur on Marsil Gale kraatis ringi veerenud juba alates 2012. aasta augustist. 2021. veebruaris liitus temaga Marsil Jezero kraatrit uuriv Perseverance, mida võib pidada Curiosity veidi edasiarendatud ja iidsete elumärkide kindlaks tegemiseks spetsialiseeritud kaksikuks.

Marsi maastikud ja tuul

See videoklipp NASA poolt annab meile viivukese võimaluse kujutada ennast ette planeet Marsi pinnal ringi vaatamas ja sealseid helisid (tuult) kuulamas. Kui videopilt pärineb juba 2012. aastal Gale kraatris maandunud Curiosity kulgurilt, siis heli salvestas 2018. aastast Marsi siseehitust uuriv InSight maandur.