Kui liikuda Päikesesüsteemi kaugeimast planeedist - Neptuunist - veel kaugemale, kohtame seal kõikvõimalikus suuruses jäist materjali, mis tõenäoliselt tänu Neptuuni gravitatsioonilisele mõjule mitte kunagi täismõõdulisteks planeetideks ei liitunud. Seda kettakujulist rusuketast, mis ulatub umbes 30-50 astronoomilist ühikut* Päikesest kutsutakse avastaja järgi Kuiperi vööks. Suuremad Kupiteri vöö objektid on kääbusplaneedid Orcus, Pluuto, Haumea, Quaoar ja Makemake. Nende vahel tiirlevad komeedid ja lugematul arvul peenemat kraami.
neljapäev, 13. veebruar 2025
Kuperi vööd teiste tähtede ümber
kolmapäev, 12. veebruar 2025
Leiti üks parim Einsteini rõngas
2023. aasta suvel lennutati Maa-lähedasele orbiidile Euclidi kosmoseteleskoop. Esimestel kuudel katsetati kõiki selle süsteeme jäädvustades testifotosid, mis olid meelega fookusest väljas ja udused. Eclidi arhiive üle vaadanud astronoom Bruno Altieri avastas ühelt selliselt uduselt fotolt ühe kaunima, täiuslikuma ja meile lähedasema näite Einsteini rõngaks* kutsutud nähtusest, mida hilisemad vaatlused on nüüdseks kinnitanud ja ka oluliselt paremas kvaliteedis pildistanud.
esmaspäev, 10. veebruar 2025
Astronoomiaklubi astrofoto: Kuu ja Marsi lähenemine taevas
Tehnika: Celestron 9.25 EdgeHD, ZWO ASI071MC-PRO, Celestron 0.7x reducer. Tarkvara FireCapture, Autostakkert, Registax, PS.
reede, 7. veebruar 2025
Vaatleme täna õhtul Tõrvas teleskoobiga planeetide paraadi ja Kuud!
Planeetide paraadiks kutsutakse nähtust, kui õhtu- või öötaevas on korraga ära näha mitu Päikesesüsteemi planeeti. Veebruaari esimeses pooles on kohe peale päikeseloojangut edelas näha Saturni ja hästi heledat Veenust ning kõrgel lõunas ja kagus Jupiteri ja Marssi. Nende vahele jäävad veel kauged jäähiiud Uraan ja Neptuun, mida paraku palja silmaga ei näe, aga teleskoobiga küll. Veel on täna õhtul lõunataevas paistmas kahe kolmandiku jagu valgustatud kasvav Kuu.
Täna õhtul kell 18:15 avaneb meile taevas selline vaade. Kuvatõmmis Stellaariumist.
![]() |
Vaatluse asukoht Tõrva Kaarlimäe tänava lõpus, asulasildi kõrval. Google maps: https://maps.app.goo.gl/71i8BNPYMZwVg6Wx5 |
neljapäev, 6. veebruar 2025
Täistabamuse galaktika rõngad
Hubble kosmoseteleskoop on jäädvustanud järjekordse rabava foto kosmosesügavustest, mis kuulub vist veteranist vaatlusriista kaunimate fotode hulka. Selleks on enam kui poole miljardi valgusaasta kaugusel asuv galaktika tähisega LEDA 1313424, mis on teeninud ausa hüüdnime Täistabamuse galaktika (inglise keeles "bullseye"). Tegemist on tõelise hiiglasega, sest meie niigi suurt Linnutee galaktikat ületab see ulatuse poolest kaks ja pool korda. Tõenäoliselt algselt klassikaliste spiraalgalaktikate hulka kuuluva Täistabamuse kõige silmapaistvamaks omaduseks on selle ringjas kuju. Kusjuures nii Hubble kui Hawaiil asuvat Kecki teleskoobipaari abil on galaktikas eristatud kokku üheksa eraldiseisvat ringi või rõngast.
esmaspäev, 3. veebruar 2025
Asteroid 2024 YR4 võib aastal 2029 Maaga põrkuda
Nagu ilmselt paljud juba meediast kuulnud on, siis avastati jõulude ajal asteroid tähisega 2024 YR4. Avastus tuli vaid kaks päeva peale seda, kui asteroid möödus Maast umbes 800 tuhande kilomeetri kauguselt (2x Maa-Kuu vahemaa). Hilisemad mõõtmised näitasid, et sama asteroid võib 2032. aasta 22. detsembril Maaga põrkuda. Sellise ohtliku kokkusattumuse tõenäosus on hetkel 1,4 protsenti ehk umbes 1:83st.
Asteroid 2024 YR4 suurusevahemike võrdlus reisilennuki ning Tšeljabinski ja Tunguusi sündmuste põhjustanud taevakehadega. Allikas: Wikipedia Asteroid 2024 YR4 trajektoor Päikesesüsteemi sisealades.
Kuu poole on teel kaks uut kuundurit
neljapäev, 30. jaanuar 2025
Maavärinad Maa sisemuses
Meie planeet on Päikesesüsteemi kivistest planeetidest geoloogiliselt kaugelt kõige aktiivsem. Põhjused on veel ebaselged, kuid erinevalt Marsist, Veenusest ja Merkuurist on Maa koor pidevas liikumises (laamtektoonika) ning meie planeedil on võrreldes teistega ka arvestatav magnetväli. See viimane kaitseb meid teatavasti päikesetuule eest ning on põhjuseks, miks Päikese aktiivsustsükli kõrghetkedel mängivad meie taevas virmalised.
kolmapäev, 29. jaanuar 2025
Andromeeda galaktika suurim mosaiikfoto
Avaldatud on seni suurim panoraam meile kõige lähemast hiidspiraalgalaktikast - Andromeedast. Selle pildistamiseks Hubble kosmoseteleskoobi poolt kulus peaaegu kümme aastat (eks vahepeal tegeleti muuga ka) ja see koosneb umbes 600-st eraldiseisvast vaatlusest, mis on omavahel üheks fotoks kokku õmmeldud.
![]() |
Avaldatud on 2,5 miljardi piksliline mosaiik Andromeeda galaktikast. Täissuuruses: https://assets.science.nasa.gov/.../Hubble_M31Mosaic_2025... |
![]() |
Mõned suurendatud alad. Mosaiigi paremas servas on punktiiris näha täiskuu ketta suhtelist suurust. |
![]() |
Näide ühe Andromeedas paistva tsefeiidi heleduse muutust. Selle ja selle sarnaste tähtede abil mõõtis Hubble sada aastat tagasi Andromeeda kauguse (olgugi, et Öpik tegi seda enne ja täpsemalt). |
teisipäev, 28. jaanuar 2025
Astronoomiafestival 2025 tuleb taas
Astronoomiafestival 2025 kuupäevad ja asukoht on selgunud...
- ettekanded ja ülevaated astronoomia olulistest avastustest ja uurimisteemadest, kosmosetehnoloogiast ja taeva vaatlemisest;
- seltskondlikud tegevused, töötoad, muusikalised etteasted ja mõnus ajaveetmine teiste astronoomiahuvilistega Jõgevamaal Kuremaa järve kaldal pimeda taeva all.
- öised taevavaatlused läbi paljude teleskoopide, langevate tähtede loendamine ja palju muud.
Maale ohtlik asteroid osutus autoks
4. jaanuaril teatas anonüümseks jääda sooviv Türgi hobiastronoom, et ta on Catalina taevaatlusprogrammi arhiivist avastanud uue asteroidi, mis näib olevat 2018. aastal Maast vaid kusagil 150 tuhande kilomeetri kauguselt möödunud. Sellisena oleks see automaatselt Maale potentsiaalselt ohtlik taevakeha, ehk asteroid, mis võib tulevikus Maaga põrkuda. Asteroid sai Väikeplaneetide keskuse (Minor Planet Center - MPC) registris tähiseks 2018 CN41.
esmaspäev, 27. jaanuar 2025
Orioni udukogu, Leegi ja Hobusepea udukogud Orionis
Kui tähed ja mõned heledamad udukogud välja arvata, tundub meid ümbritsev ruum olevat tühi. Ometigi näitavad eriti pika säriajaga fotod, et päris nii see ei ole. Keskmiselt aktiivses Linnutee tasandis liiguvad tähed pidevalt läbi hiiglaslikest gaasi-tolmupilvedest, mida õnnestub Maalt näha vaid siis kui nende poolt peegeldatud õrna valgust tundide viisi koguda ning seda hiljem digitaalselt võimendada.
laupäev, 25. jaanuar 2025
Söderfjärden - meteoriidikraatrist põllumaaks
Soomes, Vaasa linnast umbes 10 kilomeetrit lõunas asub 6,6 kilomeetrise läbimõõduga Söderfjärdeni polder ehk tehislikult kuivendatud põllumajanduslik ala. Tänu heledatele põldudele keset tumedamaid metsi, paistab Söderfjärden aero- ja satelliidifotodelt väga hästi silma.
Topograafiliselt kaardilt on Söderfjärdeni kraater väga selgelt näha. Söderfjärden orbiidilt. Vaasa linn paistab üleval keskel. Aerofoto Söderfjärdenist
neljapäev, 23. jaanuar 2025
Komeet C/2024 G3 fotodes
Komeet C/2024 G3, mis 13. jaanuaril möödus Päikesest vaid 14 miljoni kilomeetri kauguselt. Koosnedes erinevatest jäädest hakkas see päikesesoojuses kiirelt aurustuma. Nüüdseks see küll Päikesest kaugeneb, kuid kuna kosmoses pole varju, aurustab meie kodutäht seda endiselt.
![]() |
Vello Tabur, Austraalia |
![]() |
Blake Estes, Austraalia |
![]() |
Willie Koorts, Lõuna-Aafrika Vabariik |
![]() |
Fausto López, Kolumbia |
![]() |
Yuri Beletsky, Tšiili |
![]() |
André van Schalkwyk, Lõuna Aafrika Vabariik |
![]() |
Jakub Kuřák ja Martin Mašek, Tšiili |
![]() |
Frederico Danin, Brasiilia |
![]() |
Andres Molina, Kolumbia |
![]() |
Yuri Beletsky, Tšiili |
![]() |
Vello Tabur, Austraalia |