esmaspäev, 24. september 2018

Meenutusi Tõrva I Astronoomiaõhtust

Nagu kõik külalised (ja ka need, kes kohale ei jõudnud) oma nahal tunda võisid, vedas meil reedese ilmaga meeletult. Võiks öelda, et tegemist oli tõenäoliselt selle aasta viimase suveõhtuga, mille vältel õhutemperatuur alla 20 kraadi ei langenud. Teiseks hoolitses kerge tuul selle eest, et teleskoopidele ja muule tundlikule tehnikale ei tekkinud vaatlusi häirivat ja potentsiaalselt rikkuvat kastet.
Huvilisi kogunes looduskauni Ala-Vilsi õuele meile enesegi üllatuseks päris palju. Kuigi meil ei olnud mahti teid kõiki täpselt kokku lugeda, pakume umbkaudseks arvuks 40 inimest, kusjuurest üle pooled olid noorema põlvkonna liikmed. Igatahes ligi kümme kilo grillliha ja mõned lisakilod salatit, kooki ja muid suupisteid olid hommikuks jäägitult kadunud.
Nagu kavas ette oli nähtud, alustasime astronoomiaõhtu pimedamat osa dokumentaalfilmiga The Farthest ("Kaugeim", 2017), mis rääkis Voyageri kosmosesondide saamisloost, ehitusest, avastusretkest Päikesesüsteemis ja nende kaugest tulevikust inimkonna mehaaniliste käskjälgadena. Kuigi film oli inglise keeles, ei näinud see kedagi suurt häirivat, kuna nii mõnigi oli valmis oma emadele-isadele filmi olulisemaid kohti tõlkima.
Korraks pidime filmile küll pausi peale panema, kuna vaatamata algsele kartustele pilvisest ilmast, olid horisondi kohale kerkinud selgelt ja heledalt nähtavad Kuu, Marss ja rõngastud Saturn. Samal ajal saabusid ka meie külalishobiastronoomid Margus Aru Ahhaa teaduskeskusest ja Viljam Takis Lüllemäe observatooriumist, kes täiendasid Tõrva Astronoomiaklubi teleskoopi kahe võimeka Dobson-tüüpi teleskoobiga.
Taevatorude suurenduse ja Marguse näiliselt tähtedeni ulatunud rohelise laseri juhatusel näidati taevavaatlejatele Kuu augulist pinda, Saturni suurejoonelisi rõngaid, tähtsamaid tähtkujusid, taeva nabaks olevat Põhjanaela ja Perseuse kaksihajusparvi. Peale astronoomilisema jutu lõppemist ja filmi jätkamist jäid teleskoobid huvilistele uudistamiseks ja taeva iseseisvaks uurimiseks oma kohtadele.
Saunaliste tiigisupluste ja tulemeistrite lõkkepraksumise saatel panime mängima õhtu teise dokumentaali In the Shadow of the Moon ("Kuu varjus", 2007), mis rääkis legendaarsetest Apollo missioonidest. Filmist sai näha ja kuulda Kuul kõndinud inimeste muljeid ja neid sinna saatnud teadlaste ja inseneride ligi poole sajandi taguseid meenutusi. Vaatajate ja korraldajate rõõmuks olid kuulendude-vandenõulased reedel koju jäänud ning õhtu sai jätkuda intellektuaalses võtmes.
Hilistel ja pimedatel öötundidel otsustas Viljam ühendust võtta oma Tõrvast ligi 40 kilomeetri kaugusel Lüllemäel asuva observatooriumi 40 sentimeetrise teleskoobiga, et läbi interneti-ime manada projektorilinale kaugete tähtede kujutised. Paraku oli selleks ajaks Lüllemäe kohale kerkinud segav pilvevine ning otsitud Andromeeda galaktika jäi sel korral kauge teleskoobisilma jaoks püüdmatuks. Tehnika- ja astrofotograafiahuviliste vaheline jutt sai jätkuda aga kuni une vältimatu tulekuni.
Hommikul tervitas korraldajaid ja külalisi paduvihm. Õnneks said aga kõik teleskoobid, arvutid ja projektorid enne seda katuse alla ning astronoomiateemalised arutlused ja viimased käesurumised said segamatult toimuda kuiva varjualuse all. Laiali mindi kindla plaaniga seda kõike järgneval aastal korrata.
Tõrva astronoomiaklubi tänab siiralt kõiki ürituse teoksaamiseks panustanud inimesi ja asutusi - Tõrva valda, Tõrva Avatud Noortekeskust, Ala-Vilsi talurahvast, Vilsi Angus OÜ-d, Pubi Juudast, Kosmosetarvikud OÜ-d ning muidugi Margus Aru ja Viljam Takist. Samuti täname kõiki neid, kes otsustasid kohale tulla, kaasa mõelda ja loodetavasti näeme juba peagi mõnel talvisel vaatlusõhtul siinpool teleskoobiokulaari.
Fotode autor on Margus Aru

neljapäev, 20. september 2018

Lüllemäel teleskoobivaatlust tegemas

Tõrva Astronoomiaklubi käis koos Taavi Tuvikesega Eesti Astronoomia Seltsist Lüllemäe kooliõpilastele planeedi- ja kuuvaatlust tegemas. Pildi tegemise hetkel vaatas toru teisest otsast vastu rõngastatud Saturn.

Vaatlusel käis ka Lõuna-Eesti Postimees - siin artikkel ja pildid: https://lounapostimees.postimees.ee/6409996/lullemael-sai-saturni-kaeda

teisipäev, 4. september 2018

Astronoomiaklubi astrofoto: Kerasparv M13

Täiesti esimene Tõrva astronoomiaklubi katsetus pildistada nii-öelda süvataeva objekti. Näitusele sellega ei lähe, aga märgiline tähtsus on vähemalt meie jaoks olemas.
Fotol (mis koosneb tegelikult mitmest üksteise peale asetatud fotost kombineeritud säriajaga 1min ja 45s) on näha täheparv M13 ehk Herkulese kerasparv. See keskme poole üha tihenev tähekogum asub Maast umbes 22 000 valgusaasta kaugusel* ning vaatamata sellele, et see koosneb ühtekokku kusagil 300 000 tähest ning on ligi 150 valgusaastat lai, pole seda palja silmaga praktiliselt üldse näha.
Huvitava faktina võib välja tuua, et 1974. aastal saadeti Arecibo raadioobservatooriumist just selle kerasparve poole teele raadiosõnum, kus täpsustati meie asukohta kosmoses, meie DNA ehitust, perioodilisustabelit jms. Paraku on nüüdseks selgunud, et 22 000 aasta pärast kui sõnum viimaks kohale jõuab, on parv suutnud selle teelt kõrvale liikuda.
*üks valgusaasta võrdub umbes 10 triljoni kilomeetriga ning meile lähim täht (peale Päikese) asub meist 4,3 valgusaasta kaugusel.