Tõrva keskväljaku serva on üleöö kerkinud üks astrofotograafiaring. Sõna otseses mõttes. Tegemist välinäitusega fotodest, mis on aastate jooksul kogunenud siitsamast Tõrvast öötaevast pildistades. Tänada tuleb sellise idee ja teostuse eest eelkõige Tõrva vallavalitsuse liikmeid ja linnahoolduse väsimatut meeskonda.
neljapäev, 18. aprill 2024
Tõrva astronoomiaklubi näitus Tõrva keskväljakul
Uus supernoova meie lähiümbruses
Nädala eest muutus meist 22 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas NGC 3621 nähtavaks üks supernoova. Tegemist esimese selles galaktikas leitud supernoovaga, mis kannab tähist SN 2024ggi ning mis näib kuuluvat päritolu järgi tüüp II supernoovade hulka. See tähendab, et tegemist on massiivse tähe kollapsil tekkinud täheplahvatusega. Alles jäi sellest kas neutrontäht või must auk.
Foto: Damian Peach Foto: Damian Peach Foto galaktikast 2011. aastal. Praegu selles säravast supernoovast polnud toona märkigi. Allikas: ESO/Joe DePasquale
NGC 3621 leiab Hüdra tähtkuju alumisest servast, mis paraku Eestist jääb silmapiiri alla. Aga pole ilmselt lugu, kuna supernoovat on näha vaid teleskoobiga ja sedagi pikkade säriaegade puhul.
kolmapäev, 17. aprill 2024
Astronoomiaklubi astrofotod: Kuu ja selle lähivõtted
Eile sai lisaks Kuu üldvaatele sellest ka paar lähivõtet jäädvustatud. Nendeks kohtadeks oli Kuu mägine piirkond selle põhjapoolkeral ja kraatriline lõunapoolkera. Kuna esimese lähivaate sisse jäi mitu huvitavat mäestiku ja ka Apollo 15 mehitatud missiooni maandumispaik, sai need kaardile märgitud. Pange tähele, et Kuu suurimad mäestikud kannavad kuulsate mägestikega analoogseid nimesid. Näiteks Kuu Alpidest leiab samuti Mount Blanci nimelise tipu.
Panoraamfoto Apollo 15 maandumispaigast ja taustal kõrguvast Apenniinide mäestikust. |
Apollo 15 fotodel paistab Maalt vaadates kaljusid meenutav mäestik petlikult lauge. Tegelikult kõrgub see kilomeetreid üle tasandiku.
Astronoomiaklubi astrofoto: Kuu
Eilne foto 59,2% valgustunud Kuust. Taevas oli ta küll muidugi püstiselt, aga kuna kosmoses eelistatud suunad puuduvad, siis...
Täissuuruses: https://www.astrobin.com/full/ztrb6b/0/
Avastati massiivseim stellaarne must auk
Avastatud on seni massiivseim niinimetatud stellaarne must auk Linnutees, mis asub meist "vaid" 1926 valgusaasta kaugusel Kotka tähtkuju suunas. Sellega on see meile ühtlasi teine lähim must auk*.
esmaspäev, 15. aprill 2024
Chandra röntgenobservatooriumi eelarve hakkab kahanema
Märtsis ilmunud NASA eelarve 2025. aastaks näeb ette tõsiseid kärpeid Chandra röntgenobservatooriumi kuludele. Plaani kohaselt eraldatakse 2023. aastal 68,3 miljonit dollarit saanud projektile järgmisel aastal 42,1 miljonit, 2026. aastal 26,6 miljonit dollarit ning kümnendi lõpuks võib eelarve kahaneda vaid 5 miljoni dollarini aastas. Sisuliselt kahandatakse sellise plaaniga hetkel täies elujõus observatooriumi töö miinimumile. Arusaadavalt on see röntgenobservatooriumiga igapäevaselt töötavatele astronoomidele enam kui kurb uudis.
Tycho supernoovajäänuk. Supernoova nähti Maalt 1572. aastal. |
Jupiter röntgenkiirguses. Eriti heledalt on näha selle poolustel esinevaid virmalisi. |
Crabi supernoovajäänuk (M1) röntgenkiirguses. |
pühapäev, 14. aprill 2024
2024. aasta täielik päikesevarjutus Põhja-Ameerika kohal
Mõned valitud fotod esmaspäeval Põhja-Ameerika kohal toimunud täielikust päikesevarjutusest. Kommentaarides ka paar videot.
Foto: Hunter Wells |
Foto: Ryan Spangenberg |
Foto: Marybeth Kiczenski |
Foto: Kaixiang Wang |
Foto: Daniele Gasparri |
Foto: Taras Rabarskyi |
Foto: Yifan Xu (õhupalliga Texase kohalt) |
Foto: Andrew McCarthy (foto on tehtud viie erineva kaameraga ning tähed on jäädvustatud kuus kuud varem täpselt samast kohast taevas, mille ette Päike ja Kuu esmaspäeval jõudsid) |
Foto: Mike Borman |
Foto: Kyle Denny |
Foto: Michael A. Stecker |
Foto: Rahvusvahelise kosmosejaama pardalt |
Foto: Gregorio Perez |
Foto: Bobby Goddin |
Foto: Petr Horálek, Josef Kujal ja Milan Hlaváč (fotol on suurendatud komeet SOHO-5008. Tegemist vahetult enne varjutust avastatud väiksema komeediga, mis ei ole silmaga nähtav). |
neljapäev, 11. aprill 2024
Maast möödub auto mõõtu asteroid
Täna õhtul möödub Maast lähimas punktis 12 320 kilomeetri kauguselt (peaaegu Maa läbimõõt) asteroid 2024 GJ2. Tegemist 2,2 kuni 5 meetrise läbimõõduga kivimürakaga, mis Maaga kohtudes tekitaks taevas üsna muljetavaldava vaatepildi ning suure tõenäosusega jõuaks sellest mõned tükid ka maapinnani. Seekord ohtu kokkupõrkeks õnneks pole.
Maa ja 2024 GJ2 asteroidi trajektoorid Päikesesüsteemis. 2024 GJ2 asteroidi trajektoor Maast möödudes.
Asteroid asub Maale kõige lähemal Eesti aja järgi kell 21:31 ja liigub sellel ajal Amburi tähtkujus. Selle maksimaalne heledus on kõvasti allpool silmaga nähtavuse määra, kuid teleskoobiga õigesse kohta vaadates oleks seda näha pisikese tähtede taustal liikuva täpiga.
kolmapäev, 10. aprill 2024
Starlinki satelliidid orbiidil
Animatsioon SpaceX-i Starlink satelliitide arvu kasvust viimase viie aasta jooksul. Hetkel on neid orbiidile lennutatud kokku pea kuus tuhat (millest paarsada on rikkis või orbiidilt alla toodud) ning kusagil sama palju ootab veel lähiaastatel starti. Tulevikus võib ainüksi Starlinki satelliitide arv küündida 34 400-ni, millele lisanduvad sarnast teenust pakkuvate konkurentide satelliidid.
teisipäev, 9. aprill 2024
Päikesevarjutust ei tasu palja silmaga vaadata
Näib, et inimesed kippusid vaatamata hoiatustele eilset päikesevarjutust Põhja-Ameerika kohal palja silmaga vaatlema. Google otsingud fraasidega "silmad valutavad", "mu silmad valutavad" ja "miks mu silmad valutavad" tiheduse tõus enne ja pärast varjutust.
Päikesevarjutus Starlinki satelliidi pardalt
Eileõhtune täielik päikesevarjutus Põhja-Ameerika kohal nähtuna Starlinki satelliidi pardalt. Must vari kuulub siis Kuule. Tasub ka tähele panna kuidas satelliidi päikesepaneel ennast pidevalt Päikese suunda pöörab.
esmaspäev, 8. aprill 2024
Täielik päikesevarjutus 2024 Põhja-Ameerikas
Täna (8. aprill) Eesti aja järgi kell 18:42 kuni 23:52 toimub Põhja-Ameerika kohal selle aasta esimene ja ainukene täielik päikesevarjutus. Võib juba julgelt ette ennustada, et homme ootab sotsiaalmeediat ees varjutusefotode uputus.
Kuu poolt heidetud kitsas täisvarju koridor algab Vaiksest ookeanist, ületab edela-kirde suunas Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Kanada kagunurga ning lõppeb Atlandi Ookeanis. Maksimaalset pikka varjutust saab nautida Mehhikos Nazasi linna lähistel, kus Kuu püsib Päikese ees kokku 4 minutit ja 28,13 sekudit. Poolvarjulist varjutust saab näha praktiliselt tervest Põhja-Ameerikast, Gröönimaalt, Islandilt ja viivuks ka Iirimaalt.
Perseverance leidis Marsilt lootustandva proovi
Marsikulgur Perseverance on viimased kolm aastat tegelenud Marsil Jezero kraatri uurimisega. Lisaks hämmastavatele fotodele ja mõõtmistulemustele on see kogunud ja pakendanud pinnase- ja kiviproove, mis loodetakse hetkel veel täpsustamata tulevikus maisetesse laboritesse toimetada. Hetkel viimane proov järjekorranumbriga 24 näib olevat neist kõige huvitavam, kuna kõigi eelduste kohasel sai see välja puuritud kivist, mis näib olevat veetnud pikka aega vedela vee all.
Osad proovikapslid on Perseverance kukutanud lihtsalt marsipinnale, kuhu need jäävad ootama toimetamist Maale. |
Proov lähivaates. |
pühapäev, 7. aprill 2024
Voyager 2 kohtub Neptuuniga
Voyager 2 kosmosesondi foto Päikesesüsteemi kaugeimast planeedist Neptuunist ja selle suurimast kuust Tritonist (all). Foto on tehtud 3. juulil 1989. aastal, kui sond oli peale tosin aastat kestnud rännakut jõudnud planeedist 76 miljoni kilomeetri kaugusele.
laupäev, 6. aprill 2024
Aprillitaevas Imelises Teaduses
Aprill on viimane kevadkuu, mis öösiti veel tõelist pimedust pakub. Seega tasub teada, mida sealsest tähistaevast leida võib. Selle kohta saab lugeda Imelise Teaduse värskest numbrist.
kolmapäev, 3. aprill 2024
Põrkuvad galaktikad
Kahest omavahel interakteeruvast spiraalgalaktikast (NGC 5426 ja NGC 5427) koosnev galaktikapaar Arp 271, mis asub meist 130 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas. Struktuurilt ja suuruselt ilmselt meie endi Linnuteele suhteliselt sarnaste galaktikate saatus ei ole meie jaoks veel selge. Nad võivad omavahel põrkuda, moodustades lõpuks ühe hiiglasliku elliptilise galaktika, või siis mööduvad nad üksteist riivates erinevates suundades. Kuigi galaktikad on juba servipidi koos ning liiguvad üksteise suhtes sadu kilomeetreid sekundis, võtab kogu protsess veel miljoneid aastaid (tegelikult on see muidugi juba toimunud, kuid informatsioon selle kohta on meie poole veel valguse kiirusel teel).
Olenemata selle kosmilise tantsu täpsest finaalist tekitab põrkumine/riivamine mõlemas galaktikas võrdlemisi tormilise tähekke laine - tähtedevaheline gaas saab loodejõudude poolt häiritud, koguneb kokku ning kukub hiiglaslikes udukogudes tähtedeks. Miljonite aastate pärast võivad seega mõlemad galaktikad paista meile võrreldes tänasega oluliselt heledamalt.
teisipäev, 2. aprill 2024
Eestimaine Linnutee ja sodiaagivalgus
Taevapiltnik Kristjan Kõluvere panoraamfoto Laiuse ordulinnuse varemete kohal avanevast varakevadisest öötaevast, kus on nähtav Linnutee ja selles sisalduvad udukogud, täheparved ja isegi paar naabergalaktikat. Lokaalsema iseloomuga on seal näha müstilisena kõlav sodiaagivalgus ja õhuhelendus.
Foto autor Kristjan Kõluvere |
Taustafoto autor Kristjan Kõluvere, lähikaadrid Tõrva Astronoomiaklubilt |