Perseverance leidis Marsilt lootustandva proovi

Marsikulgur Perseverance on viimased kolm aastat tegelenud Marsil Jezero kraatri uurimisega. Lisaks hämmastavatele fotodele ja mõõtmistulemustele on see kogunud ja pakendanud pinnase- ja kiviproove, mis loodetakse hetkel veel täpsustamata tulevikus maisetesse laboritesse toimetada. Hetkel viimane proov järjekorranumbriga 24 näib olevat neist kõige huvitavam, kuna kõigi eelduste kohasel sai see välja puuritud kivist, mis näib olevat veetnud pikka aega vedela vee all.

Miljardite aastate eest oli Marsi atmosfäär piisavalt tihe ja kliima piisavalt soe, et selle pinnal voolasid jõed ja loksusid järved. Üheks selliseks järveks oli ka 45 kilomeetrise läbimõõduga Jezero kraater, mida veega toitnud jõedeltat Perseverance uurib. Praeguste arusaamade kohaselt oli vedel vesi paigaks, kus Maal tekkis elu. Küsimus, et kas sama võis aset leida ka Marsil, on üks Perseverance missiooni põhiküsimusi, millele antud proov võib potentsiaaselt jaatava vastuse anda.

Perseverance Marsil lähenemas kivile, millest see võttis 24. proovi.

24. proov hüüdnimega “Comet Geyser” (komeedikeiser), mis võeti kulguri poolt märtsi keskel, on esilalgsete andmete põhjal pärit kivist, mis koosneb peaaegu täielikult sellistest mineraalidest, mis moodustusid vedelas vees. Maa näitel teame, et taolised mineraalid on suurepärased säilitamaks endas iidset orgaanilist ainet ja niinimetatud biosignatuure ehk jälgi kunagisest elust. Lisaks on võimalik sellistest kivimitest järeldada nende moodustumise hetkel valitsenud keskkonnatingimusi - temperatuuri ja õhurõhku. Paraku ei ole Perseverance varustatud selliste analüüside tegemiseks. Selle ülesandeks on hetkel vaid proovid võtta ja need sulgeda hermeetiliselt titaankapslitesse. Osad taolised kapslid kukutab kulgur marsipinnale, osad jäävad selle pardale.

Kivi peale puurimist.

Millalgi tulevikus on NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri plaaniks lähetada Perseverance lähedale üks spetsiaalne maandur, mille juurde toimetab kulgur selle sisemuses peidus olevad proovikapslid. Maanduri robotkäsi võtab need ükshaaval kulgurilt ning asetab maanduri sees asuva pisikese raketi koonusesse. Kui kõik proovid olemas, stardib rakett Marsi orbiidile, kuhu see jääb seni kuni Marsi juurde jõuab veel üks teine rakett, mis esimese üles korjab ja tagasi Maale toimetab. Juhul kui Perseverance ei peaks misiganes põhjusel olema võimeline maanduri juurde jõudma, tõusevad selle seest õhku kaks identset kopterdrooni (midagi sarnast nagu Perseverancega kaasas olnud prototüüp Ingenuity), korjavad kulguri poolt eelnevalt maha pillatud kapslid üles ning toimetavad need ise maanduri juurde.

Arusaadav, et kui jutt käib nii keerukast, kallist ja paljusid muutajaid sisaldavast missioonist või õigemini missioonide sarjast, tuleb kõik asjad läbi mõelda ja valmistuda halvimaks. Isegi kui kulgur suudab oma ülesande proovide üleandmisel täita, saavad droonid jääda edaspidi temaga ning teha seda mida tegi Ingenuity - luurata kulguri jaoks välja huvitavaid uurimisalasid, marsruute või pildistada ja uurida piirkondi Jezero kraatris, kuhu kuuerattaline sõiduk ise ei pääse.

Osad proovikapslid on Perseverance kukutanud lihtsalt marsipinnale, kuhu need jäävad ootama toimetamist Maale.

Proov lähivaates.

Põhjus miks küsimus kunagisest elust Marsil on teadlaste jaoks nii suure tähtsusega on tegelikult üsna lihtne. Kui selgub, et elu tekkis sõltumatult lisaks Maale ka Marsil, peab universum olema täidetud eluga. Miks? Sest, et kui elu sai tekkida ühe tähe ümber tiirleval kahel planeedil kaks korda, siis tõenäoliselt tekib see praktiliselt kõikjal, kus tingimused seda lubavad. Seda vähemalt algelise mikroobse elu puhul. Kui paljud algselised eluvõrsed suudavad areneda mõtlevate olendite ja tsivilisatsioonideni, jääb muidugi esialgu ja võib olla igaveseks lahtiseks. Me teame hetkel vaid ainult üht sellist juhust ja selle põhjal statistikat teha ei tasu.

Perseverance kulguri hetkeasukohta ja selle poolt rännatud marsruuti saab näha siit (Ingenuity kopterdrooni asukoht peale selle tiivikute purunemist enam ei muutu): https://mars.nasa.gov/mars2020/mission/where-is-the-rover/