Reede, 20. november 2020

Hiinlased toovad Kuult kive

Hiina plaanib järgmise nädala alguses Kuu poole teele saata ambitsioonika missiooni, millega nad loodavad saada USA ja Nõukogude Liidu järel kolmandaks riigiks, kes on Kuult pinnaseproove toonud. Kas see missioon ka õnnestub, saame teada üsna pea.

Chang'e 5 nime kandev missioon on loogiline järgmine samm Hiina eelmise aasta edukale Chang'e 4 missioonile, mille käigus maanduti esimest korda ajaloos Kuu tagumisele küljele. Maanduriga kaasas olnud Yutu 2 kulgur veereb seal ringi siiani. Nüüd on plaanis maanduda Kuu eesmisele küljele, sealt vähemalt 2 kg tolmu ja kive kaasa võtta ja need tagasi Maale toimetada. Enne seda on Kuult pinnast toodud kokku üheksal korral - kuus korda tegid seda ameeriklased kuulsate mehitatud Apollo missioonide käigus (kokku 382kg) ja kolm korda Nõukogude Liit oma Luna robotmaandurite abil (kokku 301g).

Chnag'e 5 kosmoselaev.

Erinevalt Luna puhul kasutatud strateegiast, kus sond koosnes vaid kahest osast - Kuule maandunud maandurist ja sealt proovidega otse Maa suunas startinud raketiastemest - kätkeb Chang'e 5 endas üsna keerukat mitmest erineva ülesandega moodulist ja etapist koosnevat missiooni. Kurjad (pigem lootustandvad) keeled räägivad, et tegemist on Hiina kosmoseagentuuri harjutusega sinna maandada lähitulevikus juba mehitatud missioonid. Tõenäoliselt just sellepärast meenutab Chang'e 5 tööpõhimõte kangesti Apollo missioonidel kasutatud lähenemist.
Chang'e 5 koosneb neljast erinevast moodulist. Kuu orbiidile jõudnult eraldub neist kaks - Kuu pinnale laskuv maandur, mis asub proove korjama (muuhulgas puurib ta neid välja kahe meetri sügavuselt) ning selle turjal rasutav pisem raketiaste. Viimase ülesandeks on proovidega Kuult startida, selle orbiidil tiirutanud kosmoselaevaga põkkuda ning väärtuslikud pinnaseproovid spetsiaalsesse kapslisse toimetada. Peale seda kiirendab laev Maa suunas ning heidab kapsli selle atmosfääri. Langevarjude ja kuumuskilbiga varustatud kapsel maandub seejärel kusagil Mongoolia tühermaal.
Proove kavatsetakse võtta Kuu nähtava külje läänepoolses servas asuva Tormide ookeanis kõrguva Mons Rümkeri lähedalt. Tegemist kustunud vulkaaniga ning arvatakse, et sealne pinnas on võrdlemisi noor. Erinevalt oma eelkäijast on Chang'e 5 missioonil aega proove koguda vaid kõige rohkem kaks nädalat, sest nii kaua paistab Kuu selles piirkonnas päikesevalgus. Ligi -200 kraadiseid öiseid temperatuure pole sond üle elama ehitatud. See tähendab, et stardist maandumiseni peaks missioni pikkus olema 23 päeva.

Chang'e 5 missiooni etapib

Praeguseks on missiooni Kuu poole lennutava raske-kanderaketi Long March 5 stardiajaks seatud 27. november ehk teisipäev. Juhuks kui Chang'e 5 peaks ebaõnnestuma, on põhimõtteliselt stardivalmis ka selle kloon Chang'e 6. Kui esimesega kõik hästi läheb, peaks teine peagi proove tooma Kuu lõunapooluselt.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar