neljapäev, 5. juuni 2025

Päike on loojudes eriti punane

Need, kes täna taevasse on vaadanud, on võib olla märganud, et see on olnud ebatavaliselt valge või Päikese suunal lausa hallikas. Selle süüdlaseks on Kanada metsatulekahjudest pärit suits, mis on tegelikult juba mitu päeva Euroopa kohal kõrgel atmosfääris läänest itta triivinud. Täna on olukord eriti suitsune. Seetõttu võib ennustada, et ka tänane päikeseloojang tuleb eriti punane. Päikeseketas Tõrvast vaadates juba on üsna oranž. Kellel aega ja mahti, siis tasub seda kuhugi lagedamale alale vaatama minna. Päike loojub täna Eesti keskel Paides kell 22:21. Sama võib etteruttavalt ennustada ka Eestist umbes poole kolme ajal loojuva Kuu kohta, mis juba praegu taevas silmnähtavalt roosakas tundub.

Eilne eriti punane päikeseloojang Ida-Virumaal. Päikese tegi selliseks Euroopa kohale jõudnud Kanada metsatulekahjude suits. Foto autor Kairo Kiitsak - https://www.facebook.com/kairo.kiitsak.ilm

Punase päikese- või kuuloojangu taga on sama mehhanism, mis teeb taeva siniseks ja tõusva või loojuva Päikese või Kuu niisamagi punasemaks - Rayleigh hajumine*. Sisuliselt on tegu atmosfääris leiduvate aatomide, molekulide ja tolmu- või tahmaosakeste kombega hajutada nähtava valguse lühemaid ehk sinisemaid lainepikkusi. Kui sinine on hajutatud, siis punane pääseb proportsionaalselt rohkem läbi. Mida rohkem atmosfääri ja selles sisalduvat tahma on vaatleja ja valgusallika vahel, seda tugevam on efekt - näiteks olukorras kui näeme Päikest pikuti läbi atmosfääri ehk loojangute ja tõusude ajal või kui atmosfäär on täidetud lisaosakestega. Eriti punaseid päikeseloojanguid saab tunnistada ka peale väga tugevaid vulkaanipurskeid või liivatorme.

*Rayleigh hajumine on saanud nime Briti füüsiku Lord Rayleigh järgi, kes avaldas sellel teemal 1871. aastal kaks teadustööd. Paar aastat enne teda pakkus sinise taeva seletamiseks valguse hajumise nanoskoopilistelt osakestelt välja Iiri füüsik John Tyndall.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar