Fotograaf Miguel Clarol õnnestus Assooridel Mount Pico nimelise mäe tipus fotole saada üks parimaid näiteid ööhelenduseks kutsutud nähtusest. Taevas vikerkaarevärvilisi laineid meenutav nähtus tekib kui päevasel ajal Päikese ultraviolettkiirguse mõjul ergastatud või lahutatud aatomid ja ühendid atmosfääris öö jooksul oma algsele kujule naasevad. Selle käigus kiirguvad erineva lainepikkusega ehk värviga footonid. Näiteks punast valgus kiirgavad niinimetatud hüdroksiidi (OH) ioonid kusagil 85 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Oranži ja rohelise eest vastutavad naatriumi ja hapniku aatomid veidi kõrgemal.
Õhuhelendus tekib atmosfääri ülakihtides nii päevasel kui öisel ajal, kuid päevases taevas me seda eristada ei suuda. Muuhulgas on õhuhelendus (öisel ajal võib seda nimetada ka ööhelenduseks) põhjuseks miks isegi täiesti valgusreostusest puutumata paikades (näiteks kesket ookeani) ei ole tähistaeva taust kunagi absoluutselt must. Antud juhul nähtavad erivärvilised triibud on põhjustatud atmosfääri kihtide kergest lainetamisest.
Õhuheledust ei tohiks segi ajada virmalistega, mis võivad teatud juhtudel tekitada väga sarnast vaatepilti. Erinevalt virmalistest, mille põhjustajaks on Päikeselt pärinevad laetud osakesed, ei ole õhuheledus sõltuv Päikese aktiivsusest ning sobivate vaatlustingimuste korral võib õhuhelendust näha (enamasti küll kaameraga) igal ööl.
Eriti hästi on õhuhelendus vaadeldav Rahvusvahelise kosmosejaama või Hiina kosmosejaama pardalt, kus see näib planeedi ööpoolel moodustavat atmosfääri kohale selgelt eristatava värvilise kihi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar