Täna, 21. juunil täpselt kell 17:57:47 jõuab kätte hetk kui Päikese ümber 23,5 kraadise pöörlemistelje kalde all tiirleva Maa asukoht on selline, et selle põhjapoolkera vaatab maksimaalselt Päikese poole. Teisisõnu jõuab kätte siinne suvine pöörihetk, mida sisaldavat ööpäeva tuntakse laialdases kõnepruugis suvisese pööripäevana. Ühtlasi saab sellega alguse astronoomiline suvi. Tänane päev on seega aasta pikim ja eelolev öö kõige lühem. Näiteks Eesti südames asuvas Paides kestab tänane päev 18 tundi ja 30 minutit, Tallinnas 11 minutit kauem ja Võrus 21 minutit vähem.
All kiire animatsioon Maa pööripäevade (ja võrdpäevsus ehk ekvinoktsiumite) tekkimisest Päikese ümber tiireldes. Lisaks lihtsustatud põhimõte sellest, kuidas Päike aasta jooksul tähistaeva taustal "rändab". Tegelikult rändame muidu hoopis meie Päikese ümber.
Suveajas viibides umbes poole kahe ajal kätte jõudval astronoomilisel südapäeval särab Päike Eesti eri paigus 54 kuni 55 ja poole kraadi kõrgusel (lõuna pool kõrgemal, põhjas madalamal). Sellest kõrgemale enam ei saa. Kui me saaksime sellel ajal Päikese kuidagi nii ära varjata, et nähtavale ilmuksid selle tastal säravad kauged tähed, siis märkaksime, et Päike asub hetkel umbes Kaksikute, Veomehe, Sõnni ja Orioni tähtkujude ristumispaigas*. Ehk siis seal, kuhu kuue kuu pärast talvise pööripäeva südaöösel avaneb meile kõige pimedam, ja võiks öelda uhkeim, vaade.
*pseudoteadlastest astroloogid kipuvad aga väitma, et Päike asub hetkel hoopis Vähi tähtkujus - sellest halvasti informeeritud/aegunud andmete jäärapäisest kasutamisest tulenevalt tahavad nad ka väita, et näiteks eile ilmavalgust näinud inimesed sündisid kaksikutes ja täna sündivad inimesed vähis. Reaalsus näitab midagi muud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar