Täna, 11 minutit ja 50 sekundit enne südaööd, on Maa asukoht oma orbiidil ümber Päikese selline, et selle põhjapoolkera (teisisõnu põhjapooluselt kujutletavalt välja ulatuv pöörlemistelg) on suunatud Päikesest maksimaalsed 23,5 kraadi eemale. Selle tulemusel on meie eelolev öö aasta kõige pikem, päev kõige lühem ning ametliku alguse saab astronoomiline talv. Lõunapoolkeral on kõik jällegi vastupidine ja alguse on saanud suvi.
Maa pöörlemistelje asend ekliptika suhtes talvisel pöörihetkel.
Mõelda, et nüüdsest lähevad meie jaoks ööd üha lühemaks ja päevad pikemaks. Pole siis midagi imestada, et juba muistsetel aegadel tähistati seda perioodi kui otsest valguse võitu pimeduse üle ning maha peeti korralikud pidustused (näiteks vanade roomlaste põllumajandusjumala Saturni auks peetud Saturnaalid kujutasid endast nädalast sööma- ja joomaorgiat).
 |
| Talvine pööripäev on ajaliselt lähedal Maa periheelile (5. jaanuaril) ehk ajale kui Maa ja Päikese omavaheline kaugus on väikseim. Kui see tundub veider, siis tasub mõelda sellele, et lõunapoolkeral elavate inimeste jaoks ei ole see üldse mitte veider. |
Ka meie maailmajaos tähistavad jõulud on alguse saanud pigem paganlikest pidustustest, kui ühe teatava mütoloogilise tegelase väidetavast sünnipäevast. Joomapidustuste keelamine lihtrahva seas pole kunagi hästi välja kukkunud. Jõulude nimi on meie keelde jõudnud aga vanade germaani rahvaste poolt peetud Yule kaudu, millega tähistati väidetavalt jumal Odini poolt juhitud Metsiku Jahi toimumisaega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar