Autor: Üllar Kivila Selle kauni ülesvõtte NGC 2392 udukogust, ehk "Lõvipea" või "Eskimo" udust pildistas James Webbi kosmoseteleskoop.
Udukogu sisemine helendav osa koosneb peaasjalikult kuumast gaasist ning välimine rõngas veidi jahedamast klompidesse koondunud tolmust. Mõlemat valgustab udukogu keskel asuv kuum tähejäänuk - kunagise Päikese-laadse tähe südamik, mis on tuumakütuse varude lõppemisel oma atmosfääri väliskihid laiali paisanud. Selline planetaarudu* kestab kosmilises mõttes vaid üsna üürikese hetke, umbes 10 000 aasta jooksul hajub see tolmu- ja gaasipilv laiali.
NGC 2392 asub Kaksikute tähtkujus ning on seega põhjapoolkeralt hästi vaadeldav. Oma väikese suuruse ning suhteliselt suure heledusega (9. tähesuurus) võib seda silmata ka väiksemate teleskoopidega, kus see paistab pisikese uduga ümbritsetud tähena. Udukogu detailide eristamiseks on aga vaja pigem suuremat teleskoopi.
* Nimest hoolimata ei ole planetaarududel mingit seost planeetidega. Nime andsid esimesed selletaolised objektid avastanud teleskoobivaatlejad, kes nende olemust ei teadnud. Omaaegsetes teleskoopides paistsid need pisikeste heledate ketastena, sarnanedes visuaalselt Päikesesüsteemi planeetidega ning eristudes tähtedest, mis paistsid teleskoobi suurendusest sõltumata vaid valguspunktidena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar