Kuigi kasvav Kuu ja eelkõige pilvised õhtud on teinud õhtuti lääne-loodetaevas rippuva komeedi 12P/Pons-Brooks vaatlemise kergelt öeldes raskeks, siis olemas on see seal sellegipoolest. All lühikene animatsioon komeedi trajektoorist Päikesesüsteemis.
Erinevalt planeetidest, mis tiirlevad kõik enam-vähem ühes tasandis (ekliptikas) läheneb veidi teistsuguse tekkelooga komeet Päikesesüsteemi sisealadele selle kohalt, läbib ekliptika ning kaugeneb teises suunas.
Animatsioonis on ära märgitud komeedi periheel ehk lähim punkt Päikesele (21. aprill, 130 miljonit kilomeetrit) ning lähim punkt Maale (2. juuni, 232 miljonit kilomeetrit). Kui periheeli ajal on komeet meie planeedi vaatenurgast Päikesele vaatlemiseks liialt lähedal, siis lähimat punkti Maale ja selle kaugenemist on võimalik vaadelda. Paraku ainult lõunapoolkera taevas.
12P/Pons-Brooks on niinimetatud Halley tüüpi perioodiline komeet, mis naaseb Päikesesüsteemi sisealadesse iga 71 aasta järel. Ehk järgmist korda näeb seda 2095. aastal. Enne seda tuleb sellel ära käia Neptuuni orbiidist kaugemal.
Kuu liigub varaõhtusest taevast ära alates 26. märtsist ning siis näeb komeeti vahetult peale pimenemist veel madalal Kalade ja Jäära tähtkujude piiril, kuid head vaatlusaega on vähe - umbes pool tundi alates kella 20:15st. Kusagil aprilli teisest nädalast muutub see päikeseloojangust valges taevas vaadeldamatuks.
Komeedist ja meie fotost sellest sai kirjutatud siin: https://www.astromaania.ee/.../komeet-12ppons-brooks.html...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar