Supernoova Tõllaratta galaktikas

Astronoomid on avastanud värske* supernoova ühes omapärasemas ja kaunimas galaktikas - Tõllaratta galaktikas. Linnuteest 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas näib olevat süttinud niinimetatud Tüüp II supernoova ehk kujutlematult võimas plahvatus väga massiivse tähe (8-50 Päikese massi) surmahetkel.

Vasakul foto 2014. aastal, paremal foto eelmise aasta lõpust. Tänaseks tõenäoliselt juba hääbunud, kuid varasemalt avastamata, supernoova on nähtaval parempoolsel fotol all-vasakul.

Tõllaratta galaktika ehk ESO 350-40 oli tõenäoliselt alguses üsna tavaline Linnutee mõõtu spiraalgalaktika, millega 5-300 miljonit aastat tagasi põrkus üks väiksem galaktika. Kuna väiksem galaktika tabas Tõllaratast (siis teda veel selliselt nimetada poleks saanud) otse tuuma pihta, saatis see tervest galaktikast läbi gravitatsioonilise lööklaine, otsekui kosmiline kivi pillatud kosmilisse tiiki. Laine kogus ja pressis tähtedevahelise gaasi kokku tekitades suuremas osas galaktikast marulise tähetekke, mida me näeme fotodelt miljardite noorte ja kuumade tähtede ühise sinaka valgusena. Kollakas piirkond selle keskel on tugevalt moondunud ja peamiselt vanu ja punakaid tähti täis tuum.

Kuigi Tõllaratta lähistel on näha kaht pisemat galaktikat (G1 ja G2) ei ole tõenäoliselt kumbki neist selleks, kes Tõllaratta eelkäijaga kohtus ja selle ära "rikkus". Tegelik süüdlane asub neist umbes 300 tuhande valgusaasta kaugusel ning on nähtaval alumisel fotol. Kontuurid sellel näitavad kaht galaktikat ühendava ja ammust kohtumist reetva neutraalse vesiniku konsentratsiooni.

Linnutees süttis viimane Maalt vaadeldav supernoova 1604. aastal (SN 1604 ehk Kepleri supernoova). Tõllaratta supernoova tähiseks on SN2021afdx.

*Supernoova on suhteliselt värske vaid meie teleskoopidele ja silmadele. Tegelikult süttis see pool miljardit aastat tagasi ehk ajal kui Maad valitsesid taimed ja siinsetes ookeanides leidus vaid üsna lihtsakoeline loomne elu.