Reede, 4. märts 2022

Leiti suurim noor meteoriidikraater

Kagu-Hiinas paiknevast Väike-Xiangi mäestikust on avastatud suurim alla 100 tuhande aasta vanune meteoriidikraater Maal. 1,85 kilomeetrise läbimõõduga poolkuud meenutav kraater on kõigest teine Hiinast avastatud meteoriidi (asteroidi) langemisel tekkinud pinnavorm. Yilani nime kandva kraatri põhjas asuvaid järvesetteid radioaktiivse süsinikisotoobi meetodil* uurides on kokkupõrke vanuseks määratud 46-52 tuhat aastat.

100 meetrise settekivimi alt on leitud 350 meetri paksune kiht võimsa plahvatuse mõjul killustunud, sulanud ning seejärel tardunud graniiti ehk bretšat ning mikrotektiitideks nimetatud pisikesi klaaskuule. Mõlemad moodustised on kindlad märgid ammusest meteoriiditabamusest.

Varasem suurim võrdlemisi noor kraater oli USA Arizonas asuv Barringeri kraater, mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit ning vanus 50 tuhat aastat. Selle kaevas maa sisse umbes 50 meetrise läbimõõduga raud-nikkel asteroid, mis liikus pea 13 kilomeetrit sekundis. Yilani meteoriidi suurus ja koostis on hetkel veel teadmata, kuid selle poolt tekitatud plahvatus pidi olema muljetavaldav. Pole välistatud, et seda võisid tunnistada ka toona juba Hiina aladel elanud inimesed.


*Radiosüsinikumeetodil dateerimine kasutab ära protsessi, kus kosmiliste kiirte põrkumisel Maa atmosfääriga tekib selles pidev hulk süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14, mis satub atmosfääris leiduva süsihappegaasi koosseisu. Sealt edasi satub see süsihappegaasi tarbivatesse taimedesse ning nende kaudu loomadesse. Kuna süsinik-14 on ebastabiilne isotoop, mis laguneb aja jooksul kergemateks elementideks, hakkab taime või looma surma järel selle osakaal nende jäänustes langema. Täpsemalt väheneb süsinik-14 osakaal kaks korda iga umbes 5700 aasta järel. Ehk siis mõõtes süsinik-14 konsentratsiooni taime- või loomajäänustes (näiteks setted, nahad, luud, puit) saab üsna täpselt öelda, et millal see taim või loom suri.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar