Esmaspäev, 18. jaanuar 2021

Centaurus A raadiogalaktika

Lõunapoolkeralt nähtavas Kentauri tähtkujus 10-15 miljoni valgusaasta kaugusel asuv Centaurus A (NGC 5128) on meile üks lähimaid raadiogalaktikaid. See tähendab, et galaktika on väga tugeva raadiokiirguse allikas. Selle südamest on avastatud 55 miljoni päikese massiga supermassiivne must auk, mis heidab mingil seniteadmata viisil sellesse kukkuvat täheainet kahele poole galaktikast välja. Et väljaheidetud plasma kiirus ligineb alguses poolele valguse kiirusest ehk kusagil 100 tuhat kilomeetrit sekundis, tekitab see galaktikate vahelise gaasiga kohtudes tugevat röntgen- ja raadiokiirgust. 2010. aastal avastati, et Centaurus A poolt jõuavad meie planeedi atmosfääri ühed kõige energeetilisemad kosmilised kiired ehk prootonid ja aatomituumad, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusega. Kohtudes siinsete õhuosakestega lagunevad need sarnaselt osakestekiirendites toimuvaga eksootilisteks elemetaarosakesteks.

Foto: ESO/WFI (optiline); MPIfR/ESO/APEX/A. Weiss (mikrolained); NASA/CXC/CfA/R. Kraft (röntgenkiirgus)

Sellel fotol, kuhu on kokku tõstetud vaatlused optilises, millimeeter- ja röntgenkiirguses, on näha galaktikast kahele poole ulatuvad ja mitu sada tuhat valgusaastat pikad röntgenjoad. Röntgenkiirgus on fotol värvitud siniseks, mikrolainekiirgus oranžiks. Välja on sellest jäänud veel üle miljoni valgusaasta pikkused raadiojoad, mis on röntgenjugadele pikenduseks. Kusagil 60 tuhat valgusaastat laia Centaurus A mõnevõrra mõistatuslik kuju arvatakse olevat elliptilise ja väiksema spiraalgalaktika ammuse kokkupõrke ja liitumise tulemus.

Tänu lähedusele ja heledusele on Centaurus A lõunapoolkera astrofotograafide üks meelisobjekte.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar