Sellele huvitavale kollaažile on Itaalia astrofotograaf Paolo Bardelli kokku tõstnud kõik möödunud aasta täiskuud ja nende näivad suhtelised suurused. Et Kuu orbiit ümber Maa on veidi lopergune, kõigub ta kaugus Maast umbes 50 tuhande kilomeetri võrra ja on vastavalt meie taevas kas mõni protsent suurem või väiksem. Kui Kuu lähim punkt ehk perigee satub (enam-vähem) kokku täiskuuga, nimetatakse sellist täiskuud superkuuks ning vastupidi, kui täiskuu leiab aset apogee ajal, kannab täiskuu mikrokuu nimetust. Tegemist on tegelikult üsna meelevaldselt defineeritud mõistetega ja mingit sügavat tähendust nende taga otsida ei tasu. Seda enam, et apogees ja perigees käib Kuu tegelikult ju kord iga kuutsükli ehk tiiru ajal ära. See kuidas teda neil hetkedel Päike Maalt vaadates valgustab, ei ole suuremas plaanis eriti oluline.
Sellegipoolest võib Kuu näivaid läbimõõte ja kaugusi võrreldes öelda, et veebruarist maini olid täiskuud siis niinimetatud superkuud ja oktoobris mikrokuud. Lisaks on jaanuri ja juuni fotodel näha kuidas Kuu on servast veidi tumenenud, kuna neil aegadel oli Põhja-Itaaliast vaadeldavad niinimetatud poolvarjulised kuuvarjutused, kus Kuu sõitis viivuks läbi Maa poolt heidetud (pool)varju. Samalaadsed varjutused leidsid aset ka juulis ja novembris, kuid polnud Euroopast vaadeldavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar