Eestist sai näha SpaceX Falcon 9 raketistarti

Tekst: Üllar Kivila

Peale rahvusvahelist tähelepanu saanud Starshipi lennutas SpaceX eile (26. augustil) ka oma põhilist tööhobust - Falcon 9, mille põhilastiks oli seekord Luksemburgi päritolu Maa-vaatluse satelliit NAOS (National Advanced Optical System). Kaasreisijatena oli pardal veel mitu väiksemat tehiskaaslast. Kanderaketi esimesele astmele oli see juba 27. lend ning ka sel korral õnnestus see tervelt stardiplatsile tagasi maandada.

Kui California ja Florida elanikud on sagedaste raketistartide ja nende tekitatud taevaste vaatemängudega ilmselt üsna harjunud, siis Eesti kohal näeb kanderakettide manöövreid harvemini. Seekord vaatlejatel aga vedas - Californiast Vandenbergist startinud rakett toimetas oma lasti kõrge kaldega polaarorbiidile ning just parajal kellaajal, et üle Eesti lennates oli maapinnal Päike juba loojunud, kuid u 600 km kõrgusel lendav rakett ja selle mootoritest väljapaisatud gaasijoad olid ikka veel Päikese poolt valgustatud.

Falcon 9 teise astme pidurdusmanööver Eesti kohal. Foto: Karel Kannel. Õnnelikul kombel toimus Munalaskme tähetornis just sel ajal teleskoobivaatlus, millel osalejad said vägevat vaatepilti nautida.

NAOS satelliidi (ja seda transportinud kanderaketi) trajektoor üle Eesti 26. augustil umbes kell 23:10.

Mida siis täpsemalt näha sai? Eestist lendas üle Falcon 9 ülemine aste (esimene põhiaste oli selleks ajaks juba stardiplatsile naasnud) ning ka see oli parasjagu oma tööd lõpetamas. Kõik satelliidid olid ülelennu ajaks juba orbiidile vabastatud ning raketiaste keeras oma mootorid lennusuunas ning asus end orbiidilt alla kukutama. Peamootorist pärinev gaasijuga ongi see hele lennusuunda osutav koonus. Hajusamad gaasipilved pärinevad raketiastme ümberkeeramiseks kasutatud väiksematest manööverdusmootoritest.

Miks mõningaid satelliite ja rakette on hästi näha ja teisi mitte? Siin külgvaatel on vaatluseks vajalikud olud näha - vaatleja (Eesti asukoht tähistatud punase ristiga) peab asuma maapinnal pimedas, kuid kosmoses asuv satelliit peab samal ajal olema päikesevalguse käes. Kui nii vaatleja kui ka satelliit on valgustatud (päeval), on taevas liiga hele. Kui aga mõlemad on sügaval Maa varjus (öösel), siis pole ka satelliiti näha. Seega ongi tehiskaaslaste nägemiseks parim aeg õhtul mõned tunnid pärast loojangut või hommikul mõned tunnid enne päikesetõusu.

SpaceX artikkel missiooni kohta: https://www.spacex.com/launches/naos Sel lehel saab ka stardiülekannet näha, mis lõpeb veidi aega enne Eestist ülelendu, kui viimased satelliidid kanderaketist vabastati.