Kaks aastat tagasi startis Marsi ja Jupiteri vahelise asteroidide vöö ja täpsemalt selles avastatud peamiselt metallidest koosneva Psyche nimelise asteroidi poole teele komosesond Psyche. Oma sihtmärgini peaks see jõudma 2029. aasta suvel.
Enne seda saab aga kauguses paistvate planeetide peal testida ja kalibreerida sondi kaameraid - täpsemalt instrumenti nimega Psyche multispectral imager ehk siis Psyche multispektraalne kaamera. Tegemist kahest identsest kaamerast ja nende ette käivatest filtritest koosneva instrumendiga, mis võimaldab taevakehadelt peegeldunud päikesevalgusest tuvastada erinevaid elemente ja ühendeid. Selle abil loodetaksegi Psyche koostist ilma sellel otseselt maandumata kindlaks teha.
Selle aasta alguses vaatlesid sondi kaamerad kauguses paistavat Marssi ja Jupiteri (vaata kommentaaridesse). Nüüd on kord jõudnud Psyche enda koduplaneedi ja selle hiidkuuni. Juulis tehtud fotod Maast ja Kuust tehti hetkel kui sond asus neist umbes 290 miljoni kilomeetri kaugusel ehk peaaegu kaks korda kaugemalt kui Maa ja Päikese vahemaa. Allolevalt fotolt on pilkases pimeduses säravat planeedi-kuu paari näha asuvat Jäära tähtkuju tähtede esiplaanil. Kuna me teame üsna hästi, et millistest elementidest meie planeedi ja Kuu atmosfäär ja pinnad koosnevad, sai selle põhjal veenduda, et instrument nende tuvastamisel töötab nii nagu peab.
220 kilomeetrise läbimõõduga Psyche avastati Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst juba 1852. aastal itaalia astronoom Annibale de Gasparise poolt. Tegemist on teadaolevalt kõige suurema ja massiivsema niinimetatud M-tüüpi ehk suuremalt jaolt metallist koosneva asteroidiga. Arvutused on näidanud, et Psyche koosneb vähemalt 60% ulatuses erinevatest metallidest, millest enamuse moodustab tõenäoliselt raud ja nikkel. Ülejäänu on kivine materjal.
Pikka aega arvati, et Pshyche võib olla ammuse pisikese protoplaneedi tuum, mis peale mõnd suuremat kokkupõrget paljusid väiksemaid kokkupõrkeid paljastus. Tänaseks on sellisest teooriast praktiliselt loobutud, kuna asteroidi tihedus on selleks lihtsalt liiga madal. Tõenäoliselt on õige vastus midagi keerulisemat ning just selle leidmisega asubki Psyche sond tegelema. Kusjuures tegemist on esimese korraga kui maise robotsondiga metallilist asteroidi uurida kavatsetakse. Hetkel on selle kohta teleskoobi- ja radarvaatlusega teada vaid selle mass, tihendus, mõõtmed ja umbkaudne kuju.
 |
| Kunstniku nägemus Psyche kosmosesondist Psyche asteroidi orbiidil. |
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis 2,6 tonnine Psyche sond jõuab oma sihtmärgini 2029. aasta juulis. Enne seda sooritab see kiiruse kogumiseks lähedase möödalennu Marsist. Esialgu peaks Psyche samanimelise asteroidi orbiidil veetma kaks aastat, mille käigus tehakse kindlaks selle koostis ja kaardistatakse selle pind. Peamise teadusinstrumentatsiooni kõrval kannab Psyche niinimetatud Deep Space Optical Communications (DSOC) eksperimenti. Tegemist on katsejärgus sidetehnoloogiaga, kus sond suhtleb Maaga mitte läbi raadioside vaid läbi laserite. Selline süsteem lubab võrreldes senisega 10-100 korda kiiremat ühendust ning seega Maale edastada rohkem andmeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar