Maa infrapunas

Teel Merkuuri poole pidi NASA kosmosesond MESSENGER 2005. aastal sooritama möödalennu Maast (ja hiljem kaks Veenusest), et muuta oma kurssi kohtumaks Päikesesüsteemi väiksema ja kiirema planeediga, mille orbiidile see viimaks ka asus. Möödalennu ajal Maast testiti selle kaameraid ja muid instrumente.

Asudes umbes 100 tuhande kilomeetri kaugusel pildistas see Maad muuhulgas lähiinfrapunakiirguses, mis on antud fotol tähistatud punastes toonides ning mis kuulub suuremas osas Lõuna- ja Kesk-Ameerikas kasvavatele vihmametsadele. Nimelt neelavad taimed suurt osa nähtavast valgusest, kuid peegeldavad suuremas osas tagasi nendele langeva infrapunakiirguse. See on üks põhjusi, miks metsade ja muu taimestiku hävitamine ning nende asendamine asulate, maanteede ja hõredate monokultuurpõldudega muudab planeedi energiabilanssi - muidu tagasi peegeldunud infrapunakiirgus ehk sisuliselt soojuskiirgus saab neelduda maapinnas ning soojendada seeläbi atmosfääri. Atmosfääri ennast soojendab suurel määral ka infrapunakiirgust neelav metaan, veeaur ja süsihappegaas. Nende sisaldus on atmosfääris inimtegevuse tagajärel üha kiiremal tõusuteel.

MESSENGER veetis Merkuuri orbiidil neli väga viljakat aastat. Nüüd on Merkuuri poole teel missioon Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Jaapani Kosmoseuurimisagentuuri (JAXA) koostöös, mis kannab nime BepiColombo. Merkuuri orbiidile peaks see teise taolise sondina jõudma järgmise aasta novembris.