Juuli keskel avastati meist umbes 44 miljoni valgusaasta kaugusel asuvast spiraalgalaktikast tähisega NGC 7331 (Caldwell 30) uus supernoova. Uus on see muidugi vaid meie jaoks, kuna tegelik täheplahvatus pidi aset leidma nii umbes 44 miljonit aastat tagasi ja nii kaua kulus selle valgusel meieni jõudmiseks.
Heleduse muutumise ja selle spektri järgi kuulub supernoova tähisega sn2025rbs niinimetatud tüüp Ia täheplahvatuste hulka. Sellised supernoovad leiavad aset binaar- ehk kaksiksüsteemides, kus üks tähtedest on jõudnud oma elu lõppu ning sellest on alles jäänud tihe valgeks kääbuseks nimetatud tähejäänuk. Kui kahe tähe omavaheline kaugus on piisavalt väike, võib tekkida olukord, kus veel "elusalt" tähelt hakkab valgele kääbusele voolama heeliumi. Kui selle tulemusel kasvab valge kääbuse mass umbes 1,44 Päikese massi juurde (Chandrasekhari limiit) plahvatab see supernoovana ning hävib täielikult. Kuna plahvatus toimub enam-vähem alati sama massi juures, on sellist tüüpi supernoovade absoluutne heledus praktiliselt identne ning lubab astronoomidel näiva heleduse alusel mõõta selle ja ühtlasi seda sisaldava galaktika kaugust.
 |
| Donn Milleri hiljutine foto galaktikas NGC 7331 süttinud supernoovast. |
 |
| Meie sügisene foto galaktikast NGC 7331. Foto on tugevalt kropitud. Täissuuruses näeb seda siin: https://app.astrobin.com/u/Astronoomiaklubi?i=8w8bxt#gallery |
Kuna uudised nii lähedaste supernoovade kohta levivad harrastajate seas kiiresti on paljud seda supernoovat ka juba pildistanud. Kahjuks meie nende hulka ei kuulu. Küll aga sai sama galaktikat pildistatud eelmise aasta septembri lõpus. Võrreldes nüüd meie vana foto mõne teise fotograafi uuega, torkab süttinud supernoova eriti hästi silma.
NGC 7331 on umbes Linnutee mõõtu spiraalgalaktika, mida peeti pikalt niiöelda Linnutee kaksikuks. Avastused aastatuhandevahetusel panid aga selle võrdluse kahtluse alla, kuna näib, et Linnutee on varbspiraalgalaktika ja NGC 7331 kuulub pigem klassikaliste spiraalgalaktikate hulka. Asub see meie taevas Pegasuse ja Sisaliku tähtkuju piiril ning augustiöödel tõuseb see võrdlemisi kõrgele lõunataevasse. Selle nägemine vajab aga võrdlemisi head ja valgusjõulist teleskoopi. Galaktika lähistel asub kaugem kuulus galaitkategrupp nimega Stephani kvintett, mille pildistas James Webbi teleskoop ühe oma esimese objektina.
Värske supernoova heleduseks on hetkel umbes mag +13 ehk võimsama teleskoobiga peaks nägema seda kui üht nõrka tähte teiste seas. Pole paha 44 miljoni valgusaasta kaugusel asuva võrdlemisi tillukese objekti kohta. Tulevate nädalate ja kuude jooksul hääbub see sarnaselt teiste supernoovadega lõpuks nähtamatuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar