teisipäev, 26. august 2025

Vähetuntud supernoovajäänuk

Ülipikkade säriaegadega fotodega kuulsust kogunud astrofotograaf ja nii mõnegi uue süvataeva objekti avastaja Bray Falls (Astrofalls) on jäädvustanud järjekordset supernoovajäänukit. Seekord on tegemist objektiga CTA1, mis avastati juba 1960. aastal raadioteleskoopide abil, kuid mille pildistamiseks nähtavas valguses puudus pikalt tehniline võimekus. Nüüd on see võimekus olemas nähtavasti isegi harrastajatel.

Mitmekümne valgusaasta laiune CTA1 asub Keefeuse tähtkujus, meist umbes 4500 valgusaasta kaugusel. Gaasidest ja tolmust pilve keskel on ammustest tähest alles jäänud vaid pulsar ehk väga kiiresti pöörlev neutrontäht. Supernoova, mis selle tekitas oleks pidanud meie jaoks süttima umbes 10 tuhat aastat tagasi. Nagu teised supernoovajäänukid, paisub ka CTA1 endiselt veel kunagisest plahvatusest üha laiali ja hõredamaks, kuigi tähtede ja nende parvede gravitatsioon ja magnetväljad on selle algse sfäärilise kuju ammu rikkunud. Varem või hiljem leiavad supernoova käigus tekkinud raskemad elemendid ennast uute tähtede ja planeetide koosseisust. Nii nagu suur osa meie planeedist ja meist endist (välja arvatud vee koosseisus leiduv vesinik) pärineb ammustest täheplahvatusest.

Foto on tehtud kahe teleskoobi, kahe kaamera ja terve portsu erinevate kitsasribafiltritega. Selle kogusäriks on 165 tundi. Pikemalt saab selle kohta teada Bray Fallsi Astrobini kontol: https://www.astrobin.com/8zqn5i/?force-classic-view
PS Kui keegi tahaks sellele jäänukile arusaadavatel põhjustel hüüdnimeks panna Euromärgi udu, siis seda nime kasutatakse juba NGC 6888 udu puhul. Kuigi CTA1 meenutab euromärki oluliselt rohkem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar