Tianwen-2 läheb uurima Maa kvaasikuu Kamoʻoalewa

Näib, et ühest ambitsioonikast kosmosemissoonist on meil läinud vahepeal täiesti meelest kirjutada. Seda tõenäoliselt põhjusel, et tegemist on Hiina Riikliku Kosmoseameti missiooniga ning uudised Hiina tegemistest on läänes harvad. Kuid poliitikaülesest perspektiivist on tegu siiski inimkonna ettevõtmisega, mis väärib igal juhul meie tähelepanu ja pöidla hoidmist.

Selle aasta mais lennutati Loode-Hiinas asuvast Xichangi kosmosekeskusest Päikese orbiidile kosmosesond nimega Tianwen-2*, mille eesmärgiks saab olema uurida ja koguda proovid Maa-lähedaselt ja Maa kvaasikuuks olevalt asteroidilt 469219 Kamoʻoalewa. Peale seda, kui sond oma väärtuslikud proovid spetsiaalse kapsliga Maa atmosfääri heidab, suundub see uurima Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevat komeeti nimega 311P/PANSTARRS.

Tianwen-2 selfie kauguses paistva Maaga, Foto avaldati 1. oktoobril, kuid see on tehtud ilmselt kevadel. Hetkel asub sond Maast kusagil 50 miljoni kilomeetri kaugusel.

Foto Maast läbi Tianweni-2 kaamera. Foto tehti päev pärast starti, kui see asus Maast umbes 590 tuhande kilomeetri kaugusel.

Missiooni esimene sihtmärk Kamoʻoalewa (tähisega 2016 HO3) on üks teadaolevalt kaheksast niinimetatud Maa kvaasikuust. Kvaasikuude näol on tegemist asteroididega, mis tiirlevad ümber Päikese umbes sama kiiresti kui Maa ning enam-vähem samas tasandis, kuid teevad seda ruumis teisiti orienteeritud ja/või rohkem väljavenitatud orbiidil. See tähendab, et meie planeedi vaatenurgast näivad reeglina ajutised kvaasikuud tegevat Maa ümber omapärase kujuga ja ajas muutuvaid silmuseid. Sellest siis ka nende nimi, kus sõna kvaasi on laen ladinakeelsest sõnast, mis tähendab "peaaegu" või "näiliselt". Kusjuures värskeim selline kvaasikuu - 2025 PN7 - avastati alles selle aasta augustis ning kinnitati kvaasikuuna paar päeva tagasi. Tegemist on vaid kusagil 19 meetrise läbimõõduga asteroidiga.

Kamoʻoalewa näib seniste teleskoobivaatlusega olevat umbes 100 meetrit pikk ja kusagil 40 meerit lai kivine asteroid, mis teeb ühe pöörde vaid 28 minutiga. Selle orbiidi, heleduse ja speketraalanalüüside põhjal on välja käidud hüpotees, et tegemist võib olla Kuu tagaküljel asuva Giordano Bruno kraatri tekkimisel välja heidetud fragmendiga. Loodetavasti suudab Tianwen-2 missioon seda hüpoteesi proove kogudes ja need Maale toimetades kinnitada või ümber lükata. Maast asub Kamoʻoalewa oma keeruka orbitaaltantsu käigus umbes 15 kuni 40 miljoni kilomeetrit kaugusel ning Maa kvaasikuuna võiks see püsida veel umbes 300 aastat.

22 kilomeetrit lai Giordano Bruno kraater Kuu tagaküljel. On põhjusi arvata, et Maa kvaasikuu 469219 Kamoʻoalewa on fragment Kuust, mis selle kraatri tekkimisel välja lennutati. Foto on tehtud NASA's Lunar Reconnaissance Orbiteriga.

Tianwen-2 peaks Kamoʻoalewa orbiidile jõudma jägmise aasta juuni alguses. Kuu hiljem peaks see koguma selle pinnalt vähemalt 100g materjali. Kusjuures selleks on sondil kaks strateegiat. Esiteks üritab see asteroidi korraks puutuda ning spetsiaalse instrumendiga osa selle materjalist endaga kaasa haarata. Midagi sarnast tegi NASA OSIRIS-REx sond edukalt asteroid Bennuga ning Jaapani Hayabusa2 asteroid Ryuguga. Teise meetodina üritab see vaikselt asteroidi pinnale laskuda, ennast nelja puuriga varustatud robotkäpa abil selle külge ankurdada ning proovid koguda. Tuleks meeles pidada, et Kamoʻoalewa gravitatsiooniväli on praktiliselt olematu, mis tähendab, et selline taktika vajab väga peent manööverdamist. Lisaks asub sond ja asteroid sellel hetkel Maast ligemale 40 miljoni kilomeetri kaugusel, mis tähendab, et raadioside viivitus on Maaga edasi-tagasi kusagil viis minutit ning sond peab suutma seda kõike teha autonoomselt. Varem ei ole sellist asja üritatud.

Kui proovid kogutud, uurib ja kaardistab Tianwen-2 asteroidi pinda veel kusagil aasta ning asub seejärel tagasi Maa suunas. 2027. aasta septembris, asudes Maast kusagil 23 tuhande kilomeetri kaugusel, eraldub selle küljest proovidega täidetud kapsel, mis kukutatakse umbes 12 kilomeetrit sekundis Maa atmosfääri. Maandub see ilmselt kusagil Mongoolia inimtühjas kõrbes, nii nagu näiteks aasta tagasi maandusid seal Hiina Chang'e 6 poolt Kuu tagaküljelt kogutud proovid.

Sellega ei ole aga Tianwen-2 missioon lõppenud, sest peale proovikapsli eraldumist kasutab sond Maa graviatsiooni ja selle liikumist ümber Päikese, et lennutada ennast kuue-aastasele retkele komeet 311P /PANSTARRS juurde. Umbes 500 meetrise läbimõõduga jäine komeet tiirleb ümber Päikese veidi kaugemal kui Marss. Selle kohta ei ole suurt midagi teada, kuid vaatlused Hubble kosmoseteleskoobiga näitavad, et tegemist on niinimetatud aktiivse komeediga, mis näib pidevalt päikesekiirguses aurustuvat. Hubble tuvastas sellel 2013. aastal koguni kuus "saba". Arvatakse, et 311P pöörleb ümber oma telje väga kiiresti ning aeg-ajal lendab sellelt materjali eemale. On ka põhjusi arvata, et komeedil võib olla pisem kaaslane. Kui see tõele vastab, siis on selle näol esimese teadaoleva kuud omava komeediga.

Komeet 311P/PanSTARRS läbi Hubble kosmoseteleskoobi.

Tianwen-2 peaks komeedi orbiidile jõudma 2035. aasta jaanuaris ning jääma seda oma 11 teadusliku instrumendiga uurima vähemalt mitmeks kuuks. Missiooni lõppu ei ole teadaolevalt täpsustatud, aga ilmselt proovitakse seda elus hoida nii pikalt kui võimalik. Pole ka otseselt välistatud, et teel komeedi poole kohtub Tianwen-2 ka mõne teise Päikesesüsteemi väikekehaga.

*nime poolest on Tianwen-2 järg Hiina aastaid tagasi edukalt Marsil maandunud missoonile Tianwen-1. Tõlkes tähendab Tianwen "Küsimust taevale".