Katsetame nutiteleskoopi Unistellar eQuinox 2

Mõni aeg tagasi tegi Baltimaades teleskoopide ja fototehnika müügiga tegelev e-pood Teleskoobid.ee ettepaneku, millest oli raske keelduda. Nad lubasid saata meile huvitava teleskoobi, mida saaksime ise kodus kokku panna, katsetada ja niisama uurida. Vastutasuks kirjutame sellest katsetamisest ja uurimisest oma lehele ülevaatliku arvustuse. Kuna head teleskoobid on suhteliselt kallid, meil raha vähe, aga tahtmine uusi teleskoope näppida suur, võtsime ettepaneku hea meelega vastu.

Ei pea olema geenius mõistmaks millise tagamõttega teleskoobid.ee soovib sellist koostööd teha. Seda teades sundisime ennast alloleva arvustuse juures võimalikult erapooletuks ning hoiatasime ka e-poodi, et juhul kui toode on kehv, ei karda me seda välja öelda. Meil ei ole mingit tahtmist oma jälgijatele pähe määrida tehnikat, mis nende tärkavat huvi taevavaatluste või pildistamise vastu tapaks.

Niisiis...

Ühel ilusal päeval saabus meile niinimetatud nutiteleskoop Unistellar eQuinox 2. Olgu igaks juhuks öeldud, et tegemist ei olnud meiepoolse valikuga, vaid teleskoobipoe enda pakkumisega. Kuna varasemalt ei ole meil olnud võimalust ühtegi nutiteleskoopi isegi oma silmaga näha, siis olime meeleldi nõus kogemuse võrra rikkamaks saama.

Nutiteleskoop Unistellar eQuinox 2 Tõrva lähistel heinamaal. Foto autor: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi

Kõigepealt peaks mõne lausega seletama, et mida nutiteleskoobiks kutsutud seadmed endast üldse kujutavad. Kuigi ilmavalgust nägid need juba aastaid tagasi ja nende valik nende tootjate ja mudelite seas muutub üha laiemaks, puudub tõenäoliselt päris paljudel lugejatel nendega kokkupuude.

Nutiteleskoobid on kõige lihtsamas sõnastuses tüüpiliselt pisemat sorti teleskoobid, mis on juhitavad eelkõige läbi nutiseadmete nagu nutitelefon või tahvel, on praktiliselt täielikult eelnevalt seadistatud ning väga lihtsa kasutusmetoodikaga. Neil on sisseehitatud kaamera, mootorid ja tähekataloogid, mis lubavad neil liikuda soovitud objektile täiesti iseseisvalt ning minimaalse kasutajapoolse sisendiga. Kuna kaamerat nende puhul pole võimalik eemaldada, käibki igasugune vaatlemine ainult selle vahendusel nutiseadme ekraanilt. Mõned mudelid küll omavad digitaalset okulaari, mis kujutab endast lihtsalt pisikest ekraani, mis on tehtud meenutama klassikalist optilist okulaari, kuid pilt sellesse jõuab siiski kusagil teleskoobi sisemuses asuvast kaamerast.

Valik erinevaid nutiteleskoope. Allikas: AstroTelescopium Team

Pakime lahti...

Saabunud pakki avades jäi kohe silma, kui minimalistlik terve komplekt on. See koosneb vaid kahest suuremast osast – kolmjalgstatiivist ja teleskoobist koos monteeringuga. Pakist leiab veel pisikese tööriistakomplekti, laadija ja üheleheküljelise kasutusjuhendi. Viimasel on QR-kood, mida skaneerides suunatakse kasutaja pikema kasutusjuhendi juurde. Kõik teleskoobi juures kasutatud materjalid tunduvad esmapilgul kvaliteetsed, midagi ei loksu, statiiv tundub olevat alumiiniumist ning on seega üsna toekas.

Pakist vaatas vastu selline vaade. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi

Võrdluseks võib tuua, et olles nii mõningaid uusi, traditsioonilisemat laadi teleskoope lahti pakkinud, on nendega tüüpiliselt kaasas üsna palju erinevaid juppe ning kogu komplekti kokkupanemine nõuab omajagu mõtlemist ja kruvimist. Võhiku jaoks leiab neilt ohtralt esmapilgul müstilise otstarbega vidinaid, skaalasid, lisakinnitusi, kruve ja polte. Unistellar on selles suhtes teistsugune, kuna kõik pinnad on siledad, kogu asi monoliitne ja peale logo ning nupu selle sisselülitamiseks ei leia sellelt praktiliselt mingeid kirju ega numbreid.

Kodulehelt lugedes selgub, et Unistellar eQuinox 2 optiline osa koosneb 114-millimeetrise peegliga (objektiiviga) ja 450-millimeetrise fookuskaugusega peegelteleskoobist. Suhteline ava ehk niinimetatud f/-arv on sellel 4. Minemata väga tehniliseks tähendab see, et teleskoop suudab valgust koguda võrdlemisi kiiresti – miski, mis just astrofotograafias on eelistatud. Teleskoobi monteering ehk see osa, mille otsas teleskoop pöörleb ja liigub ning mille sees asuvad mootorid, on asimutaalne (liigub üles-alla, vasakule-paremale) ning terve komplekt kaalub vaid kusagil 9 kilogrammi. Teleskoobi sisemälu suurus on 64 gigabaiti ning selle aku peaks paberite järgi vastu pidama 11 tundi. Hind teleskoobid.ee poes: 2499 €.

Toote link teleskoobid.ee e-poes: https://www.teleskoobid.ee/teleskoop-unistellar-equinox-2

Komplekti kokkupanemine võttis sõna otseses mõttes sekundeid. Selleks tuli püsti seada kolmjalg ning selle otsa tõsta teleskoop. Kinnituseks on kaks polti. Teleskoobi katik näis koosnevat kahest osast. Üks on lihtsalt katik, kuid seda pöörates ja tõmmates paljastub erisuunaliste piludega plastikplaat. Tegemist on Bahtinovi maskiga, mille abil saab teleskoopi väga lihtsalt fokuseerida (sellest pikemalt allpool). Kavaluse eest katik maskiga liita tuleb Unistellarile avaldada kiitust.

Teleskoobist sisse vaadates paistab selle põhjas peegel, kaamera näib asuvat seal, kus Newtoni teleskoobil on tavaliselt sekundaarne peegel, kuid otseselt seda ei näe ega sellele ligi ei pääse. See välistab hästi võimaluse, et keegi sõrmedega õrna kaamerasensorit puutuks.

Vaade teleskoobitorust sisse. Tegemist on newton-tüüpi teleskoobiga, kus nõguspeegel toru põhjas koondab valguse teleskoobi otsas peegli poole vaatavasse kaamerasse. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi

Seni kuni teleskoop laadis, sai QR-koodi abil mindud Unistellari lehele. Esimeseks sammuks olevat samanimelise rakenduse laadimine telefoni või tahvlisse. Saab selle tõmmata nii Unistellari lehelt kui ka näiteks Google Play või Apple’i rakendusepoest. Rakenduse keelteks saab valida inglise, saksa, prantsuse või jaapani. Nagu teleskoop ise, on rakendus pealtnäha väga minimalistliku ülesehitusega, millelt vaatab kohe alguses vastu nupp „Connect“ ehk „Ühenda“.

Ühendame, fokuseerime, kalibreerime...

Teleskoobiga vaatlemiseks ja pildistamiseks tuleb see üles seada soovitavalt võimalikult pimedasse, avatud taevaga kohta ning maapinnaga horisontaalselt – selleks on statiivi serval lihtne mullilood. Erinevalt traditsioonilisemat laadi teleskoopidest pole selle algne ilmakaare suund tähtis. Toru otsast tuleb eemaldada katik ning teleskoop sisse lülitada. Telefoniga ühendub teleskoop läbi Wi-Fi. Esimestel katsetel võttis ühendamine ebatavaliselt kaua aega (vähemalt meie telefoniga) ning vahel tuli teleskoobi ühenduse loomiseks vaadata ise korraks pakutavate traadita ühenduste alla ning sealt käsitsi teleskoop valida.

Kuvatõmmis Unistellari rakendusest peale teleskoobiga ühendamist.

Kui ühendus on loodud, on vaja teleskoobile näidata, mis suunaga see maapinnale asetatud on. Nimelt hangib see telefonist automaatselt kuupäeva, kellaaja ja GPS-signaali, et välja arvutada enda asukoht Maal ning seega parasjagu avanev tähistaevas, kuid viimase joonduse paika seadmiseks peab see ka taevast ennast nägema. Selleks tuleb vajutada nuppu „Orientate“, mille järel hakkab teleskoop liikuma, taevast uurima ning arvutama, kuhu see täpsemalt vaatab.

Kui see on tehtud, on vaja teha veel kolm seadistust: fokuseerimine, sensori kalibreerimine ja kollimeerimine. Fokuseerimist tasub teleskoobil igaks juhuks teha iga vaatluse alguses, sensori kalibreerimise ja kollimeerimise (peegli suuna joondamise) peab ette võtma vastavalt vajadusele – näiteks juhul, kui teleskoopi on autoga transporditud või kui temperatuur on võrreldes eelneva õhtuga oluliselt muutunud. Teleskoopi esimest korda üles seades tuleb kindlasti kõik kolm seadistust läbi teha.

Parima fookuse saavutamiseks tuleb teleskoop suunata mõne heledama tähe peale, mida saab teha kas valides rakendusest avanenud nimekirjast mõne pakutud tähe või otsides mõne heledama pea kohal paistva tähe nime ning vajutades „GoTo“. Praegusel ajal sobib selleks suurepäraselt näiteks täht Veega, talvisel ajal Kapella.

M13 kerasparv teleskoobi kaamera vahendusel nutitelefonis.

Kui täht on telefoniekraanil tsentris, tuleb võtta eelnevalt eemaldatud katik ning see teleskoobile ette panna, seda veidi keerata ja tõmmata. Toru ette jääb õhem piludega plastikplaat, mis kannab leiutaja järgi nime Bahtinovi mask. Ekraanilt selgub, et eelnevalt ümarana paistnud täht on tänu maskile muutunud piklikuks ning kui kaamerapildi heledust käsitsi timmida (selleks on rakenduses eraldi nupp „Edit“), lahutub see kolmeks selgelt eristatavaks kiireks. Keerates teleskoobitoru tagaotsas asuvat võrdlemisi suurt nuppu aeglaselt edasi-tagasi, tuleb need kolm kiirt seada omavahel ristuma, mis annab märku õigest fookusest.

Sensori kalibreerimise leiab rakendusest teleskoobiseadete juurest ning selleks tuleb teleskoobitoru katikuga taaskord kinni katta ja lihtsalt vajutada nuppu „Calibrate“. Kogu asi võtab aega umbes minuti, mille jooksul teleskoobi kaamera teeb mõned niinimetatud pimekaadrid, et nende abil hiljem mõnest nõrgemast objektist tehtud fotodelt müra eemaldada. Kalibreerimine tuleks läbi viia siis, kui temperatuur on näiteks eelmise vaatlusõhtuga võrreldes oluliselt muutunud, kuna mida soojem on kaamerasensor, seda suurem on müra.

Rakendus pakub kasutajale heledamaid objekte ise.

Teleskoobi kollimeerimine kujutab endast selle peapeegli joondamist nii, et see koondab valguse täpselt kaamerasensori keskele. Selleks tuleb teleskoop suunata heledale tähele, fookusest välja reguleerida, vaadata avanenud ristikujulist kujutist ning vastavalt sellele pöörata teleskoobi taga olevaid kruve. Selleks on teleskoobiga kaasas vastavad võtmed. Siinkohal ei ole mõtet tervet kollimeerimise protsessi kirjeldada, kuna sellealased õpetused on rakendusest leitavad. Kollimeerimine tuleks ette võtta alati pärast seda, kui teleskoopi on näiteks autoga ringi sõidutatud või loksutatud või kui see on mõne tugevama kolksuga (tahtlikult või tahtmatult) maha pandud.

Vaatame ja pildistame...

Kui kõik asjad on paika sätitud, saab alustada vaatlemist ning selleks on tegemist tõepoolest väga mugava seadeldisega, mille kasutamine ei vaja sisuliselt mingeid eelteadmisi astronoomiast ega fotograafiast. Kõik heledamad ja huvitavamad objektid, mis teleskoobi vaateväljas asuvad, on leitavad rakenduse nimekirjast või saab neid nime või kataloogitähise järgi ise otsida. Kokku on neid teleskoobi andmebaasis väidetavalt üle viie tuhande ning nende kõigi kohta saab rakendusest lugeda ülevaatlikku kirjeldust. Lisaks pakub rakendus võimalust vaadelda uusimaid komeete ning annab infot satelliitide ja soodsas asukohas olevate planeetide kohta. Nendele liikumine käib ühe nupuvajutusega ning kui teleskoop on objekti üles leidnud, hoiab see seda automaatselt vaateväljas. Kõik, mida teleskoop näeb, näeb kasutaja enda nutiseadme ekraanilt praktiliselt reaalajas.

Kuu teleskoobis. Vaatamata hetk varem saavutatud fookusele jäi see veidi uduseks.

Testides vaatlesime kuuvabas taevas süvataeva objekte nagu Hantli ja Rõnga planetaarudu, M92 kerasparv, Andromeeda ja Kolmnurga galaktikad, topeltparv Persuses ja Kookoni udukogu. Lisaks nädal hiljem peaaegu täitunud Kuud ja planeet Saturni. Süvataeva objekte lasime teleskoobil pildistada kuni tund.

Teiste Unistellar kasutajate fotosid näeb siit: https://www.unistellar.com/gallery/

Kuna teleskoop ise on suhteliselt pisike ja ka selle kaamera ei ole eriti suure lahutusvõimega, ei ole isegi heledad süvataeva objektid (Andromeeda galaktika, lähemad planetaarudud ja täheparved) eriti muljetavaldavad. Selleks, et avanenud vaatepilti „võimendada“, on rakenduses tähtede sümbolitega nupp. Selle vajutamisel hakkab vaatepilt muutuma väga kiiresti üha paremaks – esile tulevad enne nähtamatuks jäänud detailid ja värvid ning müra väheneb. Astrofotograafiaga tuttavad inimesed saavad aru, et järelikult on selle nupuvajutusega teleskoop asunud objektist tegema mõnesekundilise säriajaga fotosid, mida see üksteise järel niinimetatud virnastab. Kui astrofotograafias tehakse seda pärast pildistamist ja poolkäsitsi, siis Unistellar ja teised sellesarnased nutiteleskoobid teevad seda jooksvalt ja iseseisvalt.

Umbes poole tunniga kogunes Kolmnurga galaktikas selline foto. Foto on töötlemata kujul.

Mida kauem seda nuppu sees hoida, seda paremaks kujutis muutub ning mõne minuti järel on kasutajal võimalus vajutada veel ühte nuppu, mis teostab foto kallal kiire edasise töötluse. Selle tulemusel muutuvad tähed veidi pisemaks, värvid võimenduvad ning mürahulk väheneb. Fotot saab telefoni salvestada igal hetkel ning pildistamise lõpetamisel salvestub see automaatselt.

Terve pildistamise aja peab telefon või tahvel olema teleskoobiga ühendatud. Kui kasutaja juhtub telefoni endale näiteks taskusse unustama ning teleskoobist liiga kaugele kõndima, katkeb ühendus ning samuti katkeb pildistamine. See tähendab, et hea kujutise saamiseks tuleks alustada algusest. Seetõttu ei soovita telefoni teleskoobist väga kaugele viia. Katsetades säilis ühendus umbes paarikümne meetri kaugusel ning koduõuel seisvat teleskoopi oli võimalik täiesti edukalt kontrollida ka toast läbi akna.

Lisaks sellele, et fotosid saab näha ja salvestada läbi rakenduse, salvestuvad need niinimetatud toorfailidena ka teleskoobi sisseehitatud mälusse, mida on kokku kasutada 64 gigabaiti. Nendele pääseb ligi vaid läbi Wi-Fi-ga varustatud sülearvuti või lauaarvuti. Selleks tuleb rakendusest lubada toorfailide ülekanne ning arvuti teleskoobiga ühendada. Neid näeb kataloogina läbi brauseri. Sealt saab neid alla laadida kolmes erinevas formaadis, kuigi läbi õhu võib see olenevalt mahust võtta tunde.

Näide teleskoobi enda poolt umbes tunni jooksul kogutud foto Kookoni udukogust (vasakul) ja sama materjal töödeldud käsitsi (paremal). Tasub tähele panna ringjat müra, mis on tingitud ilmselt sellest, et teleskoop ei saa objekti jälgides sensorit vastavalt pöörata.

Toorfailide kallal saab kasutaja teostada endapoolset töötlust – neid virnastada ja töödelda – täpselt samamoodi, nagu käib asi traditsioonilise teleskoobi ja kaamera abil pildistatud materjali puhul. Kiired võrdlused teleskoobi enda tarkvara poolt töödeldud fotode ja nii-öelda käsitsi töödeldud fotode puhul näitasid, et viimaste puhul on võimalik vähemalt osadest neist välja meelitada oluliselt rohkem detaile.

Paraku ei ole toorfailid kvaliteedilt eriti head. Näiteks fakt, et teleskoop asub asimutaalsel monteeringul ning kaamera vaatepunktis kipub vaateväli pöörlema, on toorfailidel selgelt iseloomulik ringjas müra. Näib, et teleskoobi enda tarkvara suudab sellega tegeleda, kuid fotosid ise töödeledes on sellest väga keeruline lahti saada. Lisaks kipuvad fotodel tähed olema lopergused. Samas tuleb tunnistada, et need on oluliselt paremad kui need, mida meie aastaid tagasi oma esimese teleskoobi ja kaameraga suutsime välja meelitada.

Vasakul teleskoobi poolt tunni jooksul kogutud foto Hantli planetaarudust, paremal sama materjali põhjal ise kokku töödeldud foto. Tänu selle objekti suurele pinnaheledusele oli see testis parim saavutatud foto.

Hindame...

Taevast pildistava teleskoobi ümber kõndides tekkisid nii mõnelgi klubiliikmel omapoolsed arvamused. Proovime need siin kokku võtta.

Esiteks ei ole kahtlustki, et tervikuna on tegemist geniaalse süsteemiga. Kui mõned pisemad tarkvaraapsud välja arvata, on võime paari minuti jooksul peale ülesseadmist juba soovitud objekti vaadelda ja pildistada tavateleskoopide kõrval enneolematult kiire. Meil endal kulub enda teleskoobi ülesseadmisele, fokuseerimisele, kollimeerimisele, kõikide kaablite ja süsteemide kokku ühendamisele ligikaudu tund. Ning seda olukorras, kus oleme seda sama protsessi läbi teinud kümneid, kui mitte sadu kordi.

Nutiteleskoop vasakul ja niiöelda traditsiooniline astrofotograafiaks mõeldud teleskoop koos selle juhtimiseks mõeldud sülearvutiga paremal. Sisuliselt kõik paremal on pakitud vasakul olevasse komplekti, kuid sellel on loomulikult hind, mida peab maksma oluliselt madalamas kvaliteedis. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi.

Samas ei saa eitada, et fotode kvaliteedi osas ei suuda Unistellar võistelda teleskoobikomplektide ja nendele lisatud kaameratega, mida samaväärse hinna eest saaks ise kokku panna. Muidugi tuleb selle viimase juurde lisaks rahale arvestada lugematud õhtud vaba aja kulu, pidevat uute programmide ja tehnikate õppimist ning üleüldist närvikulu. Astrofotograafia traditsioonilisel kujul ei ole ala, millega igaüks suudaks või isegi tahaks tegeleda.

Siinjuures tekibki küsimus, et kellele on Unistellar või teised selle sarnased nutiteleskoobid õigupoolest suunatud? Kui need on mõeldud alustavale astrofotograafile, siis ausalt öeldes ei paku need suurt midagi õppida. Teleskoop ise teeb praktiliselt kõik paari nupuvajutusega ära. Samal põhjusel on raske sellega vähemalt automaatrežiimis tehtud fotode üle uhkust tunda. Kui inimesel on isesõitev auto, siis mis uhkust saab ta tunda enda sõiduoskuse üle? Nagu eelnevalt mainitud, jättes teleskoobi mõnda objekti pikemalt (tundideks) pildistama ning saadud toorfaile hiljem omal käel töödeldes, on võimalik sellest ilmselt välja meelitada oluliselt enamat. 

Tund aega Andromeeda galaktikat manas kokku sellise foto. Tume osa foto vasakus servas ei tohiks seal olla. Sama tulemuse saime kahel erineval korral sama objekti pildistades.

Kui soov on lihtsalt kiiresti mõnda heledamat objekti vaadata, siis sellega saab teleskoop suurepäraselt hakkama. Ning seda ka juhul kui selle kasutaja ei tea eelnevalt midagi astronoomiast, teleskoopidest ega kaameratest. Kuid jällegi – kui jutt käib heledamatest objektidest, siis need leiab üles ka oluliselt valgusjõulisemate (võimsamate) ja soodsamate pool-automaatsete vaatlusteleskoopidega ning nende abil saab taevast ja selles sisalduvaid objekte reaalselt ka enda silmaga vaadata. Kasutada on neid veidi keerulisem ja midagi tuleb taeva kohta ka õppida, aga seda parem. Nõrgemate süvataeva objektide automaatne leidmine ja pildistamine on miski, millega Unistellar saab küll iseseisvalt hakkama, kuid seda määral ja kvaliteedis, mis sobitub pigem pisematele ekraanidele ning rangelt võttes algajatele. 

Head küljed:

• Stiilne, mugav ja kerge disain
• Minimalistlik ja lihtsasti kasutatav tarkvara
• Enamuse ajast teeb seda mida lubab

Nõrgad küljed:

• Võrdlemisi kallis
• Sisseehitatud kaamera kvaliteet jätab soovida
• Vähe lisasid (komplektis puuduvad kastesirm ja päikesefilter)

Teleskoobid.ee koduleht, millelt leiab üsna laia valiku teleskoope, binokleid, mikroskoope ja nende lisasid: https://www.teleskoobid.ee/

Nutiteleskoobiga selginevat taevast pildistamas. Kuna kastesirm teleskoobile on turul eraldi ning seda mitte väga soodsalt, sai sellele lebomatist meisterdatud kiire alternatiiv. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi.