Europal võib olla rohkem vett kui Maal

Inimlikust vaatepunktist on Maad katvad ookeanid mõõtmatud, neis sisalduva vee hulk hoomamatu. Kosmilises mõttes moodustavad nad aga meie kivise planeedi koorel vaid õhukese kile. Kui kõik Maal sisalduv vesi koguda sfääriks, oleks selle kera läbimõõduks "vaid" kusagil 700 kilomeetrit. Kui aga koguda sfääriks kogu vesi Jupiteri kuu Europalt, oleks saadava kera läbimõõduks umbes 800 kilomeetrit. Kuigi Europa läbimõõt moodustab Maast neljandiku ja mahust tühised 1,5 protsenti, on häid põhjusi arvata, et selle umbes 20 kilomeetrit paksu jäise pinna all peitub soolase vedela vee ookean, millel on sügavust kuni 100 kilomeetrit.

Põhjused selliseks hinnanguks pärinevad Jupiteri ja selle kuid külastanud Voyageri, Galileo ja Juno sondidelt. Juba 70ndate lõpus Voyager I ja II poolt tehtud kõrges lahutuses fotod näitasid, et Europa pind on haruldaselt sile (ehk siis noor) ning see koosneb otsekui suurtest kinnikülmunud jääkildudest. 90ndate teises pooles Jupiteri uurinud Galileo avastas aga Europalt mõõdetava magnetvälja, mille parimaks seletuseks on selle pinna all elektrit juhtiva vedeliku (soolvee) ookean. 2016. aastal tehtud vaatlused Hubble kosmoseteleskoobiga avastasid Europa pinna kohalt märke jäägeistritest - midagi sarnast nägi Cassini sond Saturni jääkuu Enceladuse kohal. Lisaks näib Europa pind olevat kohati kaetud punaka materjaliga, milleks võib olla selle sisemusest pursanud veega kaasa tulnud orgaaniline aine.

Selline võib välja näha Europa pinna all loksuv soolase vee ookean. Allikas: Europa Lander Study 2016 Report

Jupiteri ja selle teiste kuude loodejõud peaksid pakkuma Europale piisavalt energiat, et hoida see teoreetiline ookean vedelana ning selle põhi võib olla kaetud hüdrotermiliste lõõridega. Arvatakse, et sarnased lõõrid noore Maa ookeanides olid paigaks, kus tekkisid esimesed ennast kopeerivad ühendid, mille uusimaks versiooniks praegune elu kollektiivselt on.

Aasta tagasi startis Jupiteri ja Europa suunas teele NASA kosmosesond Europa Clipper, mis peaks sinna kohale jõudma 2030. aastal. Selle ülesandeks saab 49 lähedase möödalennu käigus Europa pinda, sellest väljapaiskuvat vett ning seega kaudselt selle ookeanit oluliselt lähemalt analüüsida. Ühtlasi luurab see valmis parimad maandumispaigad masinatele, mis tulevikus võiksid ennast Europa paksust koorest läbi puurida ning selle pimedas aga soojas ookeanis ujuda. Võib olla poleks nad seal ainsad.

Voyager 2 kosmosesondi mosaiik Europa pragulisest jäisest pinnast, mis on kohati kaetud punaka (tõenäoliselt orgaanilise) materjaliga.