Ei, komeet ei möödu Maast 150 tuhande kilomeetri kaugusel

Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias liikvele läinud naeruväärne võltsuudis, mis väidab, et komeet tähisega C/2025 A1 möödub 21. oktoobril Maast vaid 150 tuhande kilomeetri kauguselt. Väidetavalt 1,2 kilomeetrise läbimõõduga komeeti olevat seetõttu taevas näha nädalaid. Võib olla nüüdseks on sellele sadade tuhandete poolt mõtlematult jagatud jutule lisandunud veel kõiksugu hämmastavaid väiteid ja ennustusi.

Esiteks, sellise tähisega komeeti kataloogides ei eksisteeri. Teiseks, lähiajal ühtegi komeeti Maast nii lähedalt ei möödu (ega pole dokumenteeritud ajaloo jooksul möödunud). Kolmandaks, kui selline komeet Maast nii lähedalt ja nii varsti mööduks, siis selle kohta ei kuuleks esimesena sotsiaalmeedias anonüümselt jagatavast meemist, vaid selle kohta teaks planeedil ilmselt kõik kellel on silmad ja kõrvad. Uudistest midagi muud ei kuulekski. Tänavatel oleks massirahutused, maailmalõpukuulutajad jutlustaksid tänavanurkadel ja ühiskonnas valitseks üldine kaos. Mis sest, et kahju see meie planeedile otseselt ei teeks. Ehk siis midagi enam-vähem vastupidist aastaid tagasi nähtud filmile "Don't look up".

All septembris tehtud jäädvustused komeedist C/2025 A6 (Lemmon), kus selle liikumist taustatähtede suhtes on jälgitud 69 minuti jooksul. Autor: Chuck Ayoub

Komeedid on peamiselt jäädest koosnevad taevakehad, mis aurustuvad päikesesoojuse tagajärjel ning nende ümber tekib tuhandeid kuni miljoneid kilomeetreid lai ajutine atmosfäär ehk kooma. See atmosfäär lükatakse päikesekiirguse (valgusrõhu) poolt eemale ning komeedile tekib efektne saba, mille pikkus küündib kümnetesse miljonitesse kilomeetritesse. Mõnikord harva muutub mõni selline suurem komeet isegi silmaga nähtavaks, rippudes sabatähena õhtu või hommikutaevas. Siinkohal peaks eristama komeeti meteooorist, sest vahel aetakse need omavahel segi. Kui meteoor on pisikene kivipuru, mis sekundiks paariks Maa atmosfääris "langeva tähena" ära põleb, siis komeete on näha taevas nädalaid ja kuid.

Kui üks sellist koomat ja saba omav komeet oleks meist nädala kaugusel ning mööduks Maast lähemalt kui Kuu, oleks selle poolt põhjustatud vaatepilt juba nädalaid enam kui hämmastav. Seda oleks raske isegi ette kujutada. Maaga komeedi hõreda, aga päikesevalgust hajutava kooma sees asudes, oleks meie öötaevas domineeritud selle heleda kuma poolt. Tõenäoliselt oleks piisavalt valge, et mugavalt raamatut lugeda.

Raske tagantjärgi öelda, et kas see "uudis" sai alguse pahatahlikkusest, omakasust või astronoomilisest rumalusest, aga tegelikult möödub 21. oktoobril tõepoolest üks komeet Maast. Sõna "möödub" on ilmselt vale termin. Komeet C/2025 A6 (Lemmon) saavutab teisipäeval Maale lähima punkti, kui see asub meist ümmarguselt 90 miljoni kilomeetri kaugusel. Maa ja Kuu vahemaad mahub sellesse üle 230 korra. Kusjuures osade optimislike prognooside kohaselt võib oktoobri lõpus ja novembri alguses Lemmon muutuda ka väga pimedas taevas silmale nähtavaks. Hetkel asub see õhtutaevas Jahipenide tähtkujus, kuid liigub päev-päevalt üha kiirenevas tempos Maokandja suunas. Pikemate säriaegadega on seda võimalik seal ka pildistada.

Ööl vastu tänast möödus aga mõned päevad tagasi avastatud asteroid 2025 TP5 Maast vaid 97 tuhande kilomeetri kauguselt. Suuruselt on see umbes 16 meetrit, mis teeb selle võrreldavaks 2013. aastal Venemaal Tšeljabinski oblasti kohal plahvatanud asteroidiga.

Asteroid 2025 TP5 orbiit. Allikas: Space.com

Võib olla on siis jutt Maast mööduvast komeedist meelevaldne sulam kahest reaalsest astronoomilisest sündmusest. Igatahes omalt poolt soovitame lõpetada kõikide selliste enda sõnul teadusele pühandatud lehekülgede jälgimine, mis taolist võltsuudist tõsiselt jagasid. Kusjuures neid on päris palju. Ja päris palju on ka teisi astronoomiaga seotud võltsuudiseid. Näiteks tähtedevahelise komeedi 3I/ATLASe kohtab kohtab teatud enda sõnul astronoomiast rääkivatel lehekülgedel (mille nimesse on kavalalt pistetud nimi NASA) igapäevaselt alusetuid pommuudiseid, et see komeet on ikkagi tegelikult maaväline kosmoselaev. Vahel kaasneb nende väidetega ilmselgelt tehisintellekti poolt toodetud pildimaterjal, mis olevat Hubble kosmoseteleskoobi värskeimad fotod ning millelt on näha fantaasiarikka disainiga kosmoselaevu komeedilt startimas.

Üldiselt võib kasutada rusikareeglit, et kui "uudis" koosneb AI-pildist ja mõnest lausest ning selle kõige juures puudub algallikas, siis on tegemist tõenäoliselt jamaga. Ja mida rabavam, seda jamam.