Raadioteleskoopidega Linnutee keskme poole vaadates paljastuvad seal lugematud paisuvad supernoovajäänukid ning kümneid ja sadu valgusaastaid pikad filamendid, mis näevad teatud toonides välja otsekui peenikesed luud. Tegemist on võimsates magnetväljajoontes peaaegu valguse kiiruseni kiirendatud laetud osakeste (näiteks elektronide) poolt kiiratud raadiolainetega. See, et millest taolised tugevad magnetväljajooned tekivad ja miks nad just sellise kujuga on, on hetkel veel suuresti mõistatuseks. Parima kaarti neist on siiani valmistanud Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv MeerKAT raadioteleskoop, mis koosneb 64-st individuaalsest antennist (diameeter 13,5m), mis töötavad kaheksa kilomeetrit laiale alale jagatult otsekui üks väga suur ja võimas teleskoop. Sellest kaardist kirjutasime mõni aastat tagasi siin: https://www.astromaania.ee/.../detailid-linnutee...
Juba toona jäi füüsikutele silma, et kõige pikem ja heledam selline filament, millele on hüüdnimeks antud Madu, on keskelt otsekui pooleks murtud. Tänaseks on meist umbes 26 tuhande valgusaasta kaugusel asuvat ja ligi 240 valgusaastat pikka Madu jäädvustatud veelgi suuremas lahutusvõimes MeerKAT-i raadioteleskoobi ja Chandra röntgenobservatooriumi abil ning leitud, et murde põhjustajaks on tõenäoliselt pulsar ehk neutrontäht. Neutrontähed on massiivse tähe kollapsi ja plahvatuse (supernoova) käigus tekkinud vaid paarikümne kilomeetri laiused aga Päikesest suurema massiga peaaegu täielikult neutronitest koosnev tähed, mis tekkimisel võivad pöörelda sadu kordi sekundis ning omada võimsat magnetvälja. Tihtipeale saavad need tekkimise käigus ka võimsa tõuke, mis saadab need väga suurel kiirusel tähtede vahele kihutama. Mõnede selliste saatuseks on aga Linnuteest igaveseks lahkuda, et rännata triljoneid aastaid galaktikatevahelistel tühermaadel.
Madu on ilmselt tabanud neutrontäht, mis liigub kiirusel kaks kuni kolm miljonit kilomeetrit tunnis (500-800 kilomeetrit sekundis). Selle magnetväli ongi see, mis filamendi kuju moonutab. Pulsari asukohas on fotol näha udust palli, mis on omakorda selle magnetvälja sattunud ja selle poolt suurtele kiirustele kiirendatud laetud osakeste raadio- ja röntgenkiirgus. Ilma selleta poleks meil lootustki 26 tuhande valgusaasta kauguselt Tallinna laiust neutrontähte näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar